Teisipäeval tekkis PERH-i erakorralise meditsiini osakonda kiirabiautode järjekord ning kiirabi töö oli Tallinnas tugevalt häiritud.

Birgit Lao ütles pressikonverentsil, et vältimatu abi ei katkenud, patsientide teenindamine jätkus, aga ilmnesid ohud, kus häirekeskus pidi madalama riskiastmega kõned ootele panema.

"See on ohumärk, mitte kriis," lausus ta. "Olukord oli roosaks minemas ja see tähendabki, et kõik seiresüsteemid käivituvad väga intensiivselt. Pärastlõunast kuni hilisõhtuni oli kriisikoordinatsiooni staap koos."

Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas näeb juhtunut aga märksa tõsisemana. "30 protsenti pealinna kiirabiressursist seisis viis tundi. See on selge kriis. Ka valitsuse määrusega ette nähtud haigete üleandmise aeg oli ületatud 10-kordselt," sõnas ta.

Adlas tõi välja, et neis Eesti linnades, kus on ainult üks haigla, mille omanik on reeglina kohalik omavalitsus, selliseid järjekordi ei teki ning et neid ka Tallinnas ette ei tuleks, oleks tarvis üht koordinaatorit, kes nagu dirigent suunaks, mitu patsienti iga haigla vastu saab võtta.

"Rahuajal on vaja selleks omada koostöölepinguid või koostöökorda. Kriisiajal on selleks terviseamet. Eks nüüd peamegi kokku leppima, kas see, mis eile juhtus, on päriselt kriis ja terviseamet saab anda korraldusi või kui see on tavaline olukord ja meie taluvuspiiride sees, siis nii jääbki tulevikus olema," rääkis Adlas.

Adlase sõnul on tervishoius ressurssi tervikuna veidi vähem kui inimesed sooviks ja koordineeriv sekkumine aitaks kriisi kestust tunduvalt vähendada.

"Peame arutama, kas kriisilävendit alandada ja mitte rääkida sellest hädaolukorra seaduse mõttes, vaid kui olukord hakkab kergelt roosaks minema," lausus ta.

Lao sõnul tuleb nüüd linnavalitsusega uuesti võtta päevakorda teema, kuidas tagada, et haiglad saaksid ka kõrgendatud EMO koormuse korral probleemid lahendatud ja kaheksa kuni kümme kriitilist patsienti ei viiks kogu linna rivist välja.

ERR-ile ütles Lao, et teisipäeval ei pidanud kiirabi vajalikuks lisabrigaadide väljasaatmist, kuid haigla saab alati võtta kasutusele lisavoodikohti, mida ka tehti. Haigla saab ka hinnata, kas on võimalik madalama kategooria patsiendid saata teistesse haiglatesse, mida samuti tehti.

Küsimusele, kas Tallinna Kiirabi oleks võinud viia patsiente mõne teise haigla EMO-sse, kus järjekorda ei olnud, vastas terviseameti juht, et kui häirekeskus saab väljakutse ja inimene teatab, et tal on abi vaja, kirjeldab ta enda hetkeolukorda ja selle info põhjal hinnatakse, kui kriitilise kategooriaga kutsega on tegu.

PERH tegeleb kriitilises seisus patsientidega, põletuste ning raskete multitraumadega ning Lao märkis, et kui tõesti juhtub nii, nagu see teisipäeval juhtus, et kaheksa patsienti on kõik ühetaoliste sümptomitega ja tuleb viia PERH-i, siis lähevad madalama kategooria väljakutsed juba automaatselt Ida-Tallinna või Lääne-Tallinna keskhaiglasse ning vajaduse korral ka maakonnahaiglatesse. Viimase puhul on tarvis eriluba, kuid selleks Lao kinnitusel teisipäeval vajadus puudus.

Teisipäeval juhtunut kirjeldas terviseameti peadirektor kui kiirabi, haigla ja häirekeskuse vahelist logistikaülesannet, mida saab alati paremini teha.

"Info peab liikuma õigetes kanalites ja tegelikult on alati võimalik küsida lisaabi, kui on tunnetus, et patsiendi vajadusi ei suudeta rahuldada," ütles ta.

Küsimusele, kas äsjane olukord oli pigem kommunikatsioonikriis ja tervisevaldkond muudatusi ei kavatse, vastas Lao, et muudatus on alati oodatav.

"Aga kommunikatsiooni osas info, mis meile tuli Tallinna kiirabi poolt, välijuhi heal koostööl me saime selle küsimuse lahendatud," sõnas Lao.