Euroopa gaasihinna tõus täidab Kremli kassat, maksed ületavad abi Ukrainale
Euroopas hiljuti tõusnud gaasihinnad suurendavad oodatavalt Venemaa tulusid fossiilkütuste müügist, suurendades veelgi lõhet nende maksete ja Ukrainale antava toetuse vahel.
Mõttekoja CREA analüüsi kohaselt on EL-i riigid alates Kremli sissetungi algusest Ukrainasse 2022. aasta veebruaris maksnud Venemaa fossiilkütuste eest 200 miljardit eurot. Samal ajal ulatub EL-i ja USA kogutoetus sõjast räsitud Ukrainale vaid 185 miljardi euroni.
Vene tulud gaasimüügist, mis moodustavad veidi vähem kui poole Venemaa Euroopalt saadavast sissetulekust, on viimase nädala jooksul ootamatu 13 protsendi suuruse gaasihinna tõusu tõttu suurenemas.
Ukraina vastupealetung Venemaa Kurski provintsis, kustkaudu Gazprom pumpab gaasi Euroopasse, on sundinud kauplejaid tegutsema katkestuste ootuses, ütlevad analüütikud.
"Tõus on spekulatiivne panus pakkumise poole häiretele," kirjutab väljaanne EnergyFlux.
Kuigi Euroopa on palju teinud, et vähendada oma energiaimporti Venemaalt, tõstab Kurski pealetungi põhjustatud gaasi hinnatõus esile suurema probleemi: Euroopa raha voolab energia eest jätkuvalt Kremli kassasse.
Ajavahemikus 29. juulist kuni 4. augustini kulutasid EL-i riigid üle 400 miljoni euro, peamiselt gaasile ja naftale, teatas CREA.
See summa kahvatub võrreldes varasemate rahavoogudega – märtsis 2022 oli see 5,3 miljardit eurot, nüüd on see langenud 1,5 miljardini – kuid see tähendab, et kuigi EL on jõudnud kaugele oma sõltuvuse vähendamisel Venemaast, on eesmärgi täitmiseni veel pikk tee käia.
Venemaa kivisüsi, mis moodustas kogu impordist väikese osa, on Euroopas täielikult keelatud, kuid sama ei saa öelda teiste energiaallikate kohta.
Kuigi Venemaa tarnib nüüd alla kolme protsendi EL-i diislikütusest (langus 50 protsendilt 2021. aastal) ja alla viie protsendi toornaftast (langus 25 protsendilt), on gaasiimport Venemaalt langenud vaid 75 protsendi võrra sama perioodi jooksul. Torujuhtme voogude maht on langenud 155 miljardilt kuupmeetrilt 27 miljardi kuupmeetrini 2023. aastal.
Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) impordi tõus pehmendas üldist langust.
"Euroopa jääb Venemaa torujuhtme ja LNG gaasi suurimaks kliendiks," hoiatas märtsis Euroopa Parlamendi liikmete rühmitus, kutsudes üles keelustama kõik Venemaa energiatooted.
Tollal täheldatud olukord on tänaseni muutumatu. Pikaajaliste lepingute võrgustik, maismaaga piiratud riigid, kes sõltuvad idapoolsetest torujuhtmetest, ja piirangute puudumine LNG kaubalaevadele tähendab, et Euroopa raha toetab Kremli sõjamasinat.
Augusti algusest on EL-i riikidel õigus ühepoolselt keelata Venemaa LNG. Siiani pole ükski riik seda sammu astunud, kuigi Leedu kutsus juulis üles Venemaa LNG-st loobuma.
Toimetaja: Taavi Tamula
Allikas: Euractiv