Ministeerium teeb ettepaneku keelata puurikanade pidamine alates 2035. aastast ja soovib lisaks alates 2026. aastast keelata uute munakanade ruumide sisustamise puuridega.

Põllumajandusminister Piret Hartman ütles, et kanade puurispidamise keeld mõjutab nii tarbijat kui ka kohalikke ettevõtjaid ning sellega soovitakse munakanade heaolu parandada ka Euroopa tasandil.

"Eesmärk on minna suur samm edasi ja samas luua selgust nendele ettevõtjatele, kes täna Eestis munatootmisega tegelevad. Loodetavasti on ettevõtjad juba varem selleks valmis ja oma eeltöö ära teinud, nii et haarame kindlasti omalt poolt initsiatiivi ka Euroopas, et need tingimused oleksid ühtlasemad ja võrdsemad ettevõtjatele," lausus Hartman.

Ministri sõnul loodetakse kohalikke tootjaid Euroopa rahadega mõjutada, et muudatus ei tõstaks munade hinda tarbijale. Lisaks loodavad nii ministeerium kui ka ettevõtjad, et tänu piirangutele kodumaine munatoodang kasvab.

Eesti suurima munatootja Dava Foodsi juht Allan Tohver ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et kogu Skandinaavias ja mujal Euroopas ostavad kohalikud farmerid ja inimesed üle 90 protsendi kohalikke mune, aga meile tuuakse üle 50 protsendi munadest sisse.

"Praegu on Eestis üle 600 000 muneja kana, kellest 81 protsenti elab puurides. Õrrekanade munad on 10 protsenti kallimad ja vabapidamisel kanamunad kuni 30 protsenti kallimad kui puurikanade munad," tõdes Tohver.

Ta ütles, et ilmselt kajastub kanapidamise hind ka turuhinnas, sest rajama ei pea mitte ainult uut hoonet või ventilatsiooni, vaid lisaks sellele vajab uuendamist ka kanala sisseseade.

"Kanadele õrred, söögikohad, joogikohad, sõnnikueemalduslint, kõik see võtab kuskil 50-55 eurot kana kohta," tõi Tohver välja.

MTÜ Nähtamatud Loomad tegevjuht Kristina Mering ütles, et nad suhtuvad ministeeriumi plaani väga positiivselt ja muudatuse taga on avalikkuse suur huvi kanade heaolu kasvu vastu.

"Nähtamatute Loomade poolt jätkame kindlasti sellega, et riigikogus hääled kokku saada. Kui vaatame, mis Eesti lähiriikides ja ka Eesti turul toimub, siis usun, et näeme muutusi suurema vabapidamise poole tegelikult juba kõvasti varem, arvestades, et Eesti jaeketid on teada andnud, et 2025 läheb enamus neist üle ainult vabapidamisel munade müügile," lausus ta.

Mering lisas, et kui Eesti tootjad ei hakka ruttu pakkuma piisaval hulgal vabapidamisel kanade muna, võib paraku näha, et Eesti lettidel on suuremal hulgal lähiriikidest pärit mune.