Põhja-Tallinnas oli koolikohtade põud juba 20. sajandi alguses. 1915. aastal lasi Tallinn ehitada Kalamaja põhikooli hoone, sest lapsed õppisid korterites. Nüüd on olukord peaaegu sama: tunnid toimuvad nii sööklas, õppealajuhataja ja direktori kabinetis kui ka kõrvalasuvas Salme kultuurikeskuses.

Põhjuseks asjaolu, et Kalamaja põhikoolis õpib 514 last, ehkki koolikohti on kaks korda vähem ehk vaid 260. Enam kui 10 aasta jooksul on kooli külastanud kõik linnapead, kes on üha lubanud juurdeehitust, kuni aasta tagasi lubas seda eelmine, keskerakondlasest linnapea Mihhail Kõlvart.

"Meil oli kindel plaan, et lisaeelarvega tulevad vahendid selleks, et me saaksime Kalamaja põhikooli välja osta. Ja siis pidid tulema vahendid selleks, et jätkata arhitektuurikonkursiga, projekteerimisega ja siis ka ehitusega," rääkis Kõlvart.

Tänavusse eelarvesse plaanitigi arhitektuurikonkursiks 40 000 eurot. Siis aga linnavõim vahetus ja plaan kadus.

"Lisaeelarvest me leidsime hoopis teise projekti ehk siis lisaeelarves oli kodeeritud hoone väljaost, aga hoopis Avatud Koolile. Siis tekib küsimus, miks me ostame erakoolile hoone," märkis Kõlvart.

Avatud Kool on Põhja-Tallinnas tegutsev erakool, mida linn plaanib muuta munitsipaalkooliks. Kurioosne on seejuures asjaolu, et selles erakoolis käivad nii sotsiaaldemokraadist linnapea Jevgeni Ossinovski kui ka tema erakonnakaaslase, abilinnapea Madle Lippuse lapsed. Linnapea mõistab, et asi ei näe hea välja.

"Tänase seisuga Tallinna linnavalitsus ühtegi otsust koolihoone ostmise osas veel teinud ei ole. Sealhulgas nii hoone ostmise kui ka munitsipaalkooli asutamise osas ja ma olen otsustanud, et edasistest otsustest ma ennast taandan," ütles Ossinovski.

"Mitte kunagi ei ole Tallinna linnal olnud seda plaani, et osta hoone erakoolile. Jutt käib Avatud Kooli munitsipaliseerimise ettepanekust, protsessist, millega alustas Andrei Kante ettepanekul juba eelmine linnavalitsus," lisas ta.

Poolte sõnul on alati olnud plaan Avatud Kool muuta munitsipaalkooliks.

"See otsus saada linnakooliks on küpsenud alates aastast 2017, kui me kooli lõime. Tänaseks, tänu eelmisele linnavalitsusele, kes 2023. aasta sügisel selle pakkumise tegi, on see nüüd ka kindel, et nii läheb. See, et Avatud Koolist saab linnakool, on ametlik, see on protokollitud," kinnitas Avatud Kooli direktor Sandra Järv.

Plaan vajab siiski veel linnavolikogu otsust sel sügisel.

Kui algul pakkus linn Avatud Koolile ruume Karjamaa 18 hoonesse, siis vahepeal tuli uus rahvastiku- ja rändeprognoos, mis näitas, et järgmise 10 aasta jooksul kolib Põhja-Tallinnasse Pärnu linna jagu rahvast juurde.

"10 aasta jooksul meil on vaja 1200 põhikoolikohta juurde just Põhja-Tallinna piirkonnas. Meil ei ole valikumomenti, kas teha juurdeehitust ühes koolis või siis munitsipaliseerida ja osta välja teine koolimaja. Meil on vaja tegelikult mõlemat lahendust. Mõistlik on osta see maja välja ja asutada sinna munitsipaalkool," ütles Tallinna abilinnapea, Eesti 200 liige Aleksei Jašin.

See tingis otsuse, et lisaks Avatud Kooli 650 õppekohale rajab linn täiesti uue, 860 õppekohaga põhikooli ka Karjamaa tänava hoonesse.

Kalamaja põhikooli juurdeehitus seisab aga ärimees Urmas Sõõrumaa ettevõttega Vivatex Holding sõlmitud PPP-lepingu taga, mis kestab 2036. aastani. Tegemist on linnale kahjuliku lepinguga.

"Need variandid, mis siiani on laual olnud, on olnud kolossaalselt kallid. Aga mulle tundub, et me oleme liikumas lahendusele lähemale. Finantsteenistus ja õigusteenistus veel töötavad ühte lahendust välja. Nii nagu me oleme lubanud kooli kogukonnale augusti lõpuks öelda, mil viisil me sellega edasi läheme, ma loodan, et me selle otsuse saame teha," rääkis Ossinovski.