Õhtuleht kirjutas neljapäeval, et samal ajal kui linn kulutab kolm miljonit eurot erakoolile hoone ostmiseks, on aastakümneid karjuvas ruumikitsikuses erakooli lähedal tegutsev Kalamaja põhikooli maja.

Opositsiooni kuuluv endine Põhja-Tallinna linnaosavanem Manuela Pihlap (Keskerakond) ütles, et lisaks ostmisele kuluvale kolmele miljonile vajab Avatud Kooli hoone aadressil Auna 6 veel kuni 19 miljoni euro suurust lisainvesteeringut ehk kokku käib jutt 22 miljonist eurost.

Samal ajal läheks Kalamaja kooli ostmine ja rekonstrueerimine kokku maksma 19 miljonit eurot, kuid Kalamaja põhikool teenindab eelkõige piirkonna peresid, sellal kui erakooli võib õppima minna ükskõik kust.

Olukorra teeb veelgi segasemaks asjaolu, et samal ajal rajab linn mitte kaugele Karjamaa 18 uue põhikooli, kuhu eelmine linnavalitsus pakkus Avatud Koolile võimalust kolida, aga see neile ei sobinud.

Ehkki Auna 6 hoone ostmist Riigi Kinnisvaralt (RKAS) on selgelt seostatud sotsidega, kirjutas esimese kirja sel teemal jaanuaris RKAS-ile hoopis tollane keskerakondlasest abilinnapea Tiit Terik. Samas väitsid nii Terik kui ka eelmine linnapea Mihhail Kõlvart ajalehele, et Avatud Kooli hoone RKAS-ilt linnale ostmisega seonduv oli selgelt sotside algatus, mida arutati korduvalt koalitsiooninõukogus. 

Linnapea Ossinovski rääkis ajalehele, et Avatud Kool otsustas eksistentsi erakoolina lõpetada ja muutuda linnakooliks, mida tema lapsevanemana küll ei toetanud. 

Ossinovski sõnul informeeris ta seoses äsjase lisaeelarve otsustamisega ka linnavalitsust, et tema lapsed selles erakoolis õpivad. Tema sõnul ei olnud lisaeelarve vastuvõtmise kontekstis formaalset toimingupiirangut ning linnavalitsus leidis, et hoone omandamine on mõistlik.

Loe pikemalt Õhtulehest.

Loe ka seda, kuidas Jevgeni Ossinovski Avatud Kooli kiidab.

Neljapäeva pärastlõunal saatis linnavalitsus pressiteate, milles linnapea Jevgeni Ossinovski teatas: "Avatud Kooli lapsevanemana olen teemaga liiga lähedalt seotud ja oleksin pidanud juba varem ennast nendest aruteludest taandama. Linnavalitsus ei ole teinud Avatud Kooli osas veel ühtegi otsust, nende otsuste tegemise protsessis ma taandan ennast."

Samas teates märkis haridusküsimustega tegelev Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin, et Avatud Kooli munitsipaalkooliks tegemise arutelud on kestnud pikka aega ja et selline soov oli koolil juba selle loomisest saadik.

"Avatud Kool on näidanud initsiatiivi ja pöördus juba 2022. aasta suvel Tallinna haridusameti poole. Sellest ajast on olnud Avatud Kooli ja haridusameti vahel kohtumisi, et munitsipaalkooliks saamise võimalusi arutada. Viimase tõuke nendele aruteludele andis RKAS-i 2023. aasta teises pooles tehtud otsus koolihoone maha müüa. Sellest lähtuvalt oli erakool otsuse ees kooli tegevus selles piirkonnas lõpetada. Kooli sulgemisel oleks koolikohata jäänud mitusada Põhja-Tallinna last. Kohalikul omavalitsusel on selles olukorras kohustus tegutseda, et lastele koolikoht tagada," selgitas Jašin.

Ta lisas ka, et küsimus ei ole, kas valida Kalamaja põhikooli juurdeehituse või Avatud Kooli munitsipaalkooliks tegemise vahel, sest piirkonnas on vaja mitme kooli jagu koolikohti juurde.

"Põhja-Tallinn on kiiresti kasvava elanikkonnaga ja lähiaastatel kasvab selles piirkonnas põhikooliealiste laste arv vähemalt 1200 lapse võrra. Sellest lähtuvalt tegi juba eelmise linnavalitsuse koosseis otsuse avada 2025. aasta sügisel uus põhikool aadressile Karjamaa 18. Osaliselt pakub piirkonna koolikohtade vajadusele leevendust Jakob Westholmi gümnaasiumi juurdeehitus, mis lisab 200 koolikohta. Praegu arutame Kalamaja põhikooli juurdeehituse küsimusi. Avatud Kooli munitsipaliseerimise arutelu on üks osa piirkonna koolikohtade vajaduse lahendusest, sest munitsipaalkooli puhul on võimalik klassid suuremaks teha ning see annaks juurde 150 koolikohta. Kõigi nende koolikohtade lisandumine kataks Põhja-Tallinna vajaduse lähiaastateks."

Äriregistri andmetel ei ole SA Avatud Kool esitanud tähtajaks (30. juuni) 2023. aasta majandusaasta aruannet.