Tallinna linnakeskuse ligipääsetavuse uuringu kohaselt võiks 2035. aastaks Tallinna elanikud 70 protsenti oma igapäevastest liikumistest teha ühistranspordiga, rattaga või jalgsi. Ühistranspordiradade prioritiseerimiseks peaks aga autodele mõeldud sõiduradu vähendama.

"Muidugi sõiduradu jäetakse alles nii palju kui võimalik, aga kui me tänavaruumi paneme kõik elemendid, mis ühes kvaliteetses tänavaruumis peaks olema, mis oleks ka tervislik ja mis soodustaks inimeste liikumist ilma autota, siis meil ei jää lihtsalt rohkem ruumi üle," ütles uuringu projektijuht Marek Rannala.

Abilinnapea, Isamaa liige Kristjan Järvan ei usu, et kesklinnas 1+1 sõidurajad hea mõte on.

"Lahendus peaks olema siis see, et teeme kodanike elu raskemaks, teeme autoga liiklemise halvemaks. Vähendame sõiduradasid, vähendame piirkiiruseid. Selline suhtumine, et meie eesmärk on elanike elu halvemaks teha, on äärmiselt kahetsusväärne," kommenteeris ta.

Nii Rannala kui ka reformierakondlasest abilinnapea Pärtel-Peeter Pere sõnul sõiduradade vähendamine ummikuid linnapildis juurde ei tekita. Pigem oodatakse vastupidist efekti.

"Õnneks meil on olemas andmetele tuginevad ja parimatele praktikatele elust enesest näiteid, kui me ehitame rohkem ühistranspordiradu, trammiteid, ka rattateid ja kõnniteid, siis meil on paremad liikumistingimused, suurem läbilaskevõime, inimeste läbilaskevõime. Ning me teame – me ei pea arvama, me ei pea pakkuma, vaid me teame andmetele tuginedes –, et niimoodi me saamegi ummikuid vähendada," rääkis Pere.

"Vastupidine töötab ka, see paradoks on ka täiesti uuritud ja olemas, et kui on vähem võimalusi, sul on teised võimalused ka liikumiseks, siis inimestel kaob huvi autoga liikumise vastu. Ei ole mingit põhjust eeldada, et kõik nõudlus jääb samaks, et kui meie liiklus lõpmatuseni kasvab, siis aastal 2200 on Pirita teel kolmenädalane ummik. Elu ei ole lineaarne," sõnas Rannala.

Kas sellist plaani lähitulevikus Tallinnas ka teostama hakatakse, ei ole veel kindel.

"Ei, Isamaa seisab sellele kindlalt vastu ja seal on väga selged põhjused. Need seitse põhiteed, mida on välja pakutud, ei sõnagi rahaliselt maksumusest – see läheb miljardeid maksma. Ja ma arvan, et tulevikus selliste uuringute tellimise puhul peab kindlasti arvestama, et kui sellised ideoloogilised mõjutused on sees, mis ei arvesta inimeste heaoluga, veel vähem linna eelarve mahtudega, siis sellega ei saa lihtsalt edasi minna," ütles Järvan.