Oluline esmaspäeval, 19. augustil kell 20.36:

- Ukraina erioperatsioonide väed avaldasid video sõjategevusest Kurskis;

- Ukraina kiitis heaks Rootsi jalaväe lahingumasinate kasutamise;

- Saksamaa saadab Ukrainasse veel 30 Leopard tanki;

- Taani teatas 115 miljoni dollari suurusest abipaketist Ukrainale;

- Pokrovski elanikel on jäänud evakueerumiseks nädal või kaks;

- Soome endine poliitik hukkus Ukrainas vabatahtlikuna võideldes;

- ISW: Ukraina väed liikusid Kurski rindel edasi;

- Venemaa eitas kuuldusi pidada kõnelusi Ukrainaga energiataristu üle;

- Zelenski kutsus üles kiirendama sõjaliste abipakettide logistikat.

Ukraina erioperatsioonide väed avaldasid video sõjategevusest Kurskis

Ukraina relvajõudude erioperatsioonide väed näitasid, kuidas nad avastavad ja likvideerivad Vene sõdureid Venemaa Kurski piirkonnas.

Erioperatsioonide vägede juhtkond avaldas vastava video oma Facebooki lehel, teatas Ukrinform.

"Vaenlase sõdurid üritavad varjuda tööstuspiirkondades, rajatud positsioonidel ja tsiviilelanike majades. Ukraina erioperatsioonide väeosa sõdurid näitavad osa oma tööst vaenlase jõudude avastamisel ja hävitamisel," seisab postituses.

"Varitsused, rünnakud, suurtükitule juhtimine ja vangide võtmine on erioperatsioonide vägede operatiivtöötajate igapäevatöö vaenlase territooriumil," teatas juhtkond.

Ukraina kiitis heaks Rootsi jalaväe lahingumasinate kasutamise

Rootsi Hägglund & Söneri toodetud Pansarbandvagn 302 (PbV 302) jalaväe lahingumasin on heaks kiidetud Ukraina relvajõudude kasutamiseks, teatas kaitseministeerium 19. augustil.

Kõik Rootsi varud PbV 302 sõidukitest kuulusid Stockholmi suurimasse sõjalise abi paketti Ukrainale, mille väärtus oli 1,3 miljardit dollarit ja mis kuulutati välja mai lõpus.

20 mm Hispano-Suiza automaatkahuriga varustatud roomikveok kaalub üle 13 tonni. See suudab liikuda raskel maastikul, sealhulgas mudas ja liivas, samuti vees tänu laiadele roomikutele.

Ministeeriumi teatel on PbV 302 sõidukil esisoomus, mis suudab taluda otsest tabamust 20 mm mürsust, ja see võib arendada kiirust kuni 60 km tunnis.

Sõiduk oli Rootsi armees kasutusel kuni 2014. aastani. Seda kasutati Bosnias ja Kosovos toimunud lahingutes.

Kaitseministeeriumi andmetel oli 2024. aasta alguses Ukrainas kasutamiseks heaks kiidetud üle 110 Ukraina ja välisriikide sõjamasina mudeli. Kolmandik sõidukitest oli väidetavalt kodumaal toodetud, ülejäänud olid valmistatud enam kui 20 riigis, sealhulgas USA-s, Suurbritannias, Saksamaal, Rootsis ja Itaalias.

Saksamaa saadab Ukrainasse veel 30 Leopard tanki

Saksamaa plaanib 2024. aastal Ukrainale üle anda veel mitmeid õhutõrjesüsteeme, tanke, liikursuurtükke ja laskemoona.

Saksamaa valitsuse pressiesindaja Wolfgang Buchner teatas 19. augustil, et kaks IRIS-T SLM õhutõrjesüsteemi, kaks IRIS-T SLS raketiheitjat, kümme Gepard õhutõrjekahurit, 16 PzH 2000, Zuzana ja RCH 155 liikursuurtükki, lahingudroonid, mitu tuhat suurtükimürsku ja soomusmasinate laskemoona ning veel 30 Leopard 1A5 tanki antakse üle 2024. aasta lõpuks.

Järgmisel aastal jätkatakse tarnetega, mis sisaldavad rohkem kui 20 PzH 2000, Zuzana ja RCH 155 haubitsat, 20 Marder jalaväe lahingumasinat, 37 Leopard 1A5 tanki, viit Gepardit, kolme IRIS-T SLM süsteemi ja sama palju IRIS-T SLS süsteeme, samuti kahte Skynex õhutõrjesüsteemi ja suures koguses laskemoona.

Lisaks koolitab Saksamaa veel 10 000 Ukraina sõdurit aastatel 2024-2025.

Taani teatas 115 miljoni dollari suurusest abipaketist Ukrainale

Taani valitsus teatas 19. augustil, et on saanud valmis uue abipaketi, mille väärtus on ligikaudu 783 miljonit Taani krooni (115 miljonit dollarit), et rahuldada Ukraina sõjalisi vajadusi nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Global Defense & Aerospace Posti andmetel, mida vahendab Ukrinform, ütles Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen, et see kahekümnes sõjalise toetuse pakett on kokku pandud Ukraina soovide ja vajaduste põhjal ning see peab toetama Ukrainat nii praegu kui ka tulevatel aastatel.

Paketi keskmes on rahalised panused, sealhulgas tööstusfondi suurendamine 300 miljoni Taani krooni (44 miljoni dollari) võrra 2024. aastal. Tööstusfond on suunatud kaitsetööstuses tehtavatele ostudele, et rahuldada Ukraina sõjalise toetuse vajadusi.

2024. aastal eraldatakse veel 112 miljonit Taani krooni (16 miljonit dollarit), et rahastada annetusi Ukraina kaitsetööstuse kaudu.

Taani välisminister Lars Lokke Rasmussen ütles, et Taani jääb Ukraina suurimate toetajate hulka. "Taani on järjepidevalt näidanud, et seal, kus on tahe, on ka tee, ja Taani on seadnud rahvusvahelise standardi Ukraina toetamisel. Täna astume järgmise sammu kahekümnenda sõjalise annetuste paketiga, mis annab Ukrainale väga vajaliku sõjalise varustuse, mis aitab Vene agressioonisõjale vastu seista," lausus ta.

Operatiivsetel ja julgeolekukaalutlustel ei ole võimalik avaldada paketi täieliku sisu ülevaadet.

Pokrovski elanikel on jäänud evakueerumiseks nädal või kaks

Pokrovski elanikel on nädal või kaks aega evakueerumiseks, kuna Vene väed lähenevad Donetski oblasti linnale, ütles haldusjuht Serhii Dobriak 19. augustil Radio Free Europe/Radio Libertyle (RFE/RL).

Pokrovsk on oluline logistiline sõlmpunkt, mis toetab Ukraina vägede operatsioone Donetski oblastis. Linna on jäänud umbes 53 000 inimest.

"Enne täiemahulise sõja algust oli meil Pokrovskis 13 700 last. Nüüd on kogukonnas endiselt 4788 last. See tähendab, et kolmandik neist on alles," ütles Dobriak. "Ma arvan, et jõuame sel nädalal nii kaugele, et muudame laste evakueerimise kohustuslikuks," lisas ta.

Kuberner Vadõm Filaškin kuulutaski seejärel välja laste kohustusliku evakueerimise.

Dobriaki sõnul lahkub linnast iga päev keskmiselt 500-600 inimest ja 60 protsenti elanikest lahkub omal jõul.

"Eile (18. augustil) lahkus Pokrovskist 490 inimest. Neist ainult 135 lahkus rongiga. Ülejäänud lahkusid oma transpordiga, koos asjade ja järelkäruga. Me saame kergesti evakueerida vähemalt 1000 inimest. Meil on selleks ressursid olemas. Kui nad vaid lahkuksid," ütles Dobriak.

15. augustil kutsus Dobriak Pokrovski elanikke üles evakueeruma võimalikult kiiresti, sest Vene väed olid linna äärealadest kümne kilomeetri kaugusel.

"Kuna Vene väed koondavad oma ressursse Donetski oblasti rünnakule, on olukord Pokrovski suunal äärmiselt keeruline," tunnistas Kiiev.

Vene väed on aeglaselt, kuid järjekindlalt edenenud Donetski oblastis ning esirindel asuvad Pokrovski ja Toretski piirkonnad on viimastel nädalatel olnud rünnakute peamine sihtmärk.

Soome endine poliitik hukkus Ukrainas vabatahtlikuna võideldes

Soome vabatahtlik võitleja Ville Mykkanen, kes otsustas liituda Ukraina armeega 2023. aasta sügisel, hukkus Luhanski oblastis, teatas YLE 18. augustil, viidates vaimse tervise ühingule Sodan Kokeneet, mis toetab sõjaveterane.

Mykkanen on viies teadaolev soomlasest vabatahtlik võitleja, kes on hukkunud alates täiemahulise sõja algusest Ukrainas. Veel üks soomlasest võitleja hukkus juuli keskel Donetski oblastis.

"26-aastane endine poliitik Mykkanen soovis juba noorest east saati mõjutada olulisi küsimusi ja edendada õiglust maailmas", teatas tema perekond avalduses. "Venemaa agressioonisõda tõmbas Mykkaneni tähelepanu tõelisele võitlusele rahu ja vabaduse eest. Tal oli tugev tahe kaitsta vaba rahvust."

"Mykkanen tegi suurima ohverduse, mida keegi võib teha, kaotades oma elu vabaduse nimel," ütles tema perekond.

Soome välisministeeriumi konsulaarosakonna juht Jussi Tanner ütles YLE-le veebruaris, et riigi hinnangul võitleb hetkel Ukraina armee kõrval umbes 20-30 Soome kodanikku.

ISW: Ukraina väed liikusid Kurski rindel edasi

Mõttekoda ISW teatas oma viimases sõjaülevaates, et Ukraina väed liikusid Kurski rindel edasi. 

Ukraina väed jätkasid 18. augustil pealetungi kogu rindejoone ulatuses. 17. augustil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid viitavad, et Ukraina väed on edasi liikunud Sudža lähistel. Sudža asub umbes 10 kilomeetri kaugusel piirist ja on praegu ukrainlaste täieliku kontrolli all.

Vene sõjablogija väitis veel 18. augustil, et Ukraina väed vallutasid Troitske (Korenevost lõunas) ning liiguvad Semenovka suunas ( Sudžast põhjas ja piirist umbes 24 kilomeetri kaugusel). 

Vene allikad väitsid veel esmaspäeva varahommikul, et Ukraina hävitas kolmanda silla Kurski oblastis. Ukraina üksused juba on hävitanud kaks silda üle Seimi jõe, millega muutsid oluliselt keerulisemaks Vene relvajõudude liikumise piirkonnas.

Kokku ongi seal piirkonnas ainult kolm silda, Vene sõjablogijad on juba tunnistanud, et sildade hävitamine raskendab Vene üksuste transpordi korraldamist piirkonnas.

Ukraina teatas, et kasutas öösel rakettide hävitamiseks HIMARS-i rakette. Venemaa on samas alustanud juba pontoonsildade paigaldamist, samas sellised sillad on Ukraina suurtükiväe jaoks juba head sihtmärgid. 

Ukraina teatel on Kurski oblasti rünnakutes osalenud ka riigi õhujõud. Pole teada, kas Ukraina lennukid sisenesid ka Venemaa õhuruumi. Kuid isegi nende tegevus Vene piiri lähedal viitab sellele, et Venemaa ei suuda takistada Ukraina õhujõudude tegevust. 

ISW kirjutab, et ka Pokrovski suunal jätkuvad ägedad lahingud ning väidetavalt vallutasid Vene väed mitu asulat. Venemaa kaitseministeerium väitis 18. augustil, et Vene väed vallutasid Svõrõdonivka (Pokrovskist idas). Vene sõjablogijad väitsid veel, et Vene väed liikusid edasi Žuravka ja Želanne lähistel (Pokrovskist kagus). 

Venemaa eitas kuuldusi pidada kõnelusi Ukrainaga energiataristu üle

Venemaa välisministeerium eitas pühapäeval, et riik alustab Ukrainaga läbirääkimisi mõlema poole rünnakute lõpetamiseks energiataristu vastu, millest olid meedias levinud kuuldused, teatas väljaanne Kyiv Independent.

Venemaa välisministeeriumi andmetel ei ole osapoolte vahel mingeid sellealased kontakte olnud.

Ajaleht Washington Post kirjutas nädalavahetusel, et pooled kavatsevad alustada salajasi läbirääkimisi, kuid Ukraina hiljutine rünnak üle Venemaa piiri lõi plaanid sassi. Ajalehe informatsioon põhines läbirääkimiste kavatsusi tundvatel anonüümsetel ametlikel ja diplomaatilistel allikatel.

Washington Posti hinnangul oleks läbirääkimiste õnnestumine praktiliselt tähendanud osalist relvarahu. Läbirääkimised pidid toimuma Kataris asuvas Dohas.

Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova väitel ei kukkunud läbirääkimiste plaanid läbi, sest algusest peale ei ole peetud otseseid ega kaudseid läbirääkimisi.

Zelenski kutsus üles kiirendama sõjaliste abipakettide logistikat

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus pühapäeval oma igaõhtuses pöördumises rahvusvahelisi partnereid üles kiirendama väljakuulutatud sõjalise abi pakettide logistikat.

"Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi andis mulle just olukorras aru. Sõrskõi rääkis olukorrast Ida-Ukrainas, operatsioonist Kurski oblastis, vahetusfondist, meie vägede varustamisest ja meie reservide varustamisest ehk teemaks olid nii mürsud ja ka relvad. Kõikidel aladel teevad meie poisid suurepärast tööd," kiitis Zelenski.

Kuid presidendi sõnul peavad partnerid oma tarneid kiirendama.

"Me palume seda. Sõjal pole pühi ega puhkusi. Vajame lahendusi, vajame väljakuulutatud abipakettide õigeaegset logistikat. Eriti pöördun ma USA, Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa poole," ütles Zelenski.

USA teatas eelmisel reedel uuest, 125 miljoni dollari suurusest sõjalise abi paketist Ukrainale. USA on toetanud alates 2022. aasta 24. veebruarist, mil Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukraina vastu, Kiievit sõjaliselt rohkem kui 55 miljardi dollari ulatuses.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1120 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 600 470 (võrdlus eelmise päevaga +1120);

- tankid 8513 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 16 495 (+15);

- suurtükisüsteemid 17 104 (+48);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1165 (+4);

- õhutõrjesüsteemid 925 (+2);

- lennukid 367 (+0);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 13 809 (+57);

- tiibraketid 2437 (+5);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 23 047 (+55);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2863 (+17).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.