Vilniusest 40 kilomeetri ja Valgevene piirist 20 kilomeetri kaugusel asuvas sõjaväebaasis peaks kolme aasta pärast seisma 120 hoonet ja laiuma üle 10 kilomeetri siseteid. Leedu ja Saksamaa sõlmisid ehituseks vajaliku koostöömemorandumi eelmise aasta detsembris.

"Meie eesmärk ei ole ähvardada või hirmutada. Me hindame jõudu nii nagu vastanegi, aga peame olema kindlad – ja seda peame olema alati –, et kui tekib vajadus, siis pole puudus tahtest või jõust ning seega, kes iganes tahaks katsetada meie jõudu, peab kaotama soovi seda teha," rääkis Leedu peaminister Ingrida Šimonytė.

Saksamaa saadab baasi kuni 4000 sõdurit, tuhatkond paigutatakse mujale üle Leedu. Vilniuse esialgse hinnangu järgi tuleb kolmandikuga sõduritest kaasa ka perekond, mistõttu baasis ei ole üksnes tavapärane militaartaristu, vaid ka elamud.

Saksamaa kaitseministri Boris Pistoriuse hinnangul on see võrreldav liitlasvägede kohalviibimisega Lääne-Saksamaal külma sõja ajal, et ära hoida Nõukogude Liidu rünnakut. On ju Saksa baasi loomine Leetu esimene kord pärast teist maailmasõda, kui Saksa sõdurid hakkavad püsivalt elama mujal kui kodumaal.

"See on üks kõige olulisematest püüdlustest, mida Saksamaa relvajõud praegu läbivad. See viib ellu Saksamaa pöördepunkti ning on osa NATO idatiiva heidutuse ja kaitse tugevdamise ajastust," ütles Saksamaa kaitseministeeriumi kantsler Nils Hilmer.

Baasi ehitus ei ole möödunud probleemideta. Näiteks pole Leedu meedia teatel kunagine nõukogude lennuväe polügoon täielikult puhastatud, mistõttu võib seal leida lõhkemata pomme. Samas, ehituse esimene etapp võib nüüd alata, sest see ala on puhastatud.

Murekohaks on seegi, et ainult viiendik hoonetest on kaetud ehituslepinguga. Leedu kaitseminister Laurynas Kasčiūnas kinnitas, et vajalikud lepingud saavad allkirja käesoleva aasta lõpuks.

"Loome märkimisväärset heidutuse arhitektuuri. Saksamaa ajalooline otsus paigutada brigaad Leetu on selle parim tõestus. Mitte iga riik idatiival ei saa esitleda nii tugevat partnerlust," ütles ta.

Juulis Leedu kaitsejõudude juhiks saanud Raimundas Vaikšnoras hindas, et ehitus läheb maksma üle ühe miljardi euro, kuid heidutus on seda väärt.

"Brigaadi paigutamine Leetu tähendab kinnitust ja heidutust meie elanikkonnale ning vastavalt NATO standarditele heidutust venelaste väljasurumiseks," rääkis ta.

Leedu kehtestas selleks julgeolekumaksu ning kasvatas oma kaitsekulusid kolmele protsendile sisemajanduse koguproduktist.