Leedu seim otsustas 18. juunil pikendada veel ühe aasta võrra pankadele kehtestatud ajutist maksu kõrgematest intressimääradest tingitud kasumile ning 20. juunil võttis vastu maksupaketi, millega kasvavad riigitulud suunatakse samuti kaitsesse, selgub Leedu saatkonna edastatud materjalidest.

Eelmisel aastal laekus pankadele kehtestatud ajutisest kaheaastasest solidaarsusmaksust riigieelarvesse 240 miljonit euro ja sama suurt summat oodatakse ka sel aastal, märkis suursaadik Raimonda Murmokaitė ERR-ile kirjalikult saadetud kommentaaris. Maksu pikendamisest veel ühe aasta võrra loodab Leedu saada järgmisel aastal veel umbes 60–70 miljonit, ütles Eesti suursaadik Leedus Kaimo Kuusk ERR-ile.

Leedu rahandusminister Gintarė Skaistė rõhutas oma kommentaaris pärast pangamaksu pikendamist selle tähtsust riikliku julgeoleku kindlustamisel ja riigi kaitsevõime tugevdamisel. Seimi 141 liikmest toetas pangamaksu pikendamist 110 saadikut.

Eelmisel nädalal vastu võetud maksupaketi abil soovib Leedu viia oma kaitsekulutused kolme protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning sellega suurendatakse alkoholi, tubaka ja kütuseaktsiisi ning tõstetakse ettevõtetele kehtestatud tulumaksu. Ka seda toetas Leedu parlamendis üle 100 liikme.

Maksupaketi otsusega suurendatakse ettevõtete tulumaksu 15 protsendilt 16 protsendile ning väikefirmadele kehtivat madalamat määra suurendatakse viielt protsendilt kuuele. Alates 1. jaanuaris 2025 hakkavad kasvama ka alkoholile ja tubakale kehtestatud aktsiisimäärad. Samuti suureneb kütusele kehtestatud aktsiisimäär.

Kasvanud tulude baasil loob Leedu kaitsefondi, kuhu koondatakse ajutisest pangamaksust laekuv raha, vabatahtlikud annetused, ettevõtete tulumaksust 1,9 protsenti 2025. aastal ja kuus protsenti alates 2026. aastast. Aktsiisidest läheb kaitsefondi järgmisel aastal 4,1 protsenti, 2026. aastal 7,1 protsenti ja alates 2027. aastast 7,4 protsenti.

Lisaks saavad kohalikud omavalitsused osa üksikisikutelt laekuvast tulumaksust kasutada sihtotstarbeliselt tsiviilkaitserajatiste ehitamiseks.

Samuti on Leedul kavas emiteerida kaitsevaldkonna rahastamiseks kaheprotsendilise intressiga võlakirju, mida saaks osta nii eraisikud kui ka juriidilised isikud.

Arutusel on ka kümneprotsendilise tagatise kehtestamine kindlustusvaldkonnas välja arvatud elukindlustuse ja füüsiliste isikute tsiviilvastutuse poliisidele.

Suursaadik Murmokaitė rõhutas, et kõik seadusemuudatused on Leedu parlamendis vastu võetud absoluutse enamuse ehk rohkem kui 90 häälega.

Leedus arutatakse ka kaitsekulutuste tõstmist nelja protsendini SKT-st, märkis Murmokaitė.

Kuusk: Leedus püütakse kõik nõusse saada

Eesti suursaadik Kaimo Kuusk kirjeldas ERR-ile, kuidas Leedus on püütud tagada maksutõusudele kogu poliitilise välja toetus ning seda hoolimata pooleteist aasta jooksul toimuvatest neljadest erinevatest valimistest.

"Leedu inimesed võtavad Vene ja Valgevene ohtu tõsiselt. Leedu kaitsekulutuste ja selleks kuluva raha leidmise osas on diskussioon käinud juba eelmise aasta sügise algusest. Peaminister on seda vedanud, korra kvartalis on kokku võetud parteide esindajad, ettevõtjad ja ka MTÜ-d. See on päris nutikas, kuidas katsuda kõik osapooled, kas nüüd just hurraa-nõusse saada, aga vähemalt konsulteerida nendega, et keegi ei saa öelda hiljem, et nendega ei ole räägitud," rääkis Kuusk.

Ta kirjeldas ka eelmisel nädalal peetud ümarlauda, mille korraldas seimi kaitsekomisjoni asejuht, sotsiaaldemokraat Dovilė Šakalienė, kes on praegu opositsioonis olevate sotside kaitseministrikandidaat ning pärast võimalikku edu sügisestel seimivalimistel ka Leedu uus kaitseminister.

"Nad juhtisid seda ümarlaua kolmekesi konservatiividest koalitsiooni esindajatega. Šakalienė ise viitas ka sellele, et näete, kaitseküsimused on meil parteideülesed, et siin katsume leida konsensuse," rääkis Kuusk

Leedus peeti 2023. aasta märtsis kohalikke valimisi, tänavu 12. mail olid presidendivalimised, juunis Euroopa Parlamendi valimised ning oktoobris toimuvad parlamendivalimised.

"Valimised on käinud siin juba 15 kuud. Algasid kohalikega, vahepeal valiti kahes voorus presidenti, Euroopa Parlamenti ja oktoobris tulevad parlamendivalimised. Kõige selle juures ja sellest aru saades, kui süttimisohtlikud kõik need teemad tegelikult on, katsuvad nad valimiste pikale veninud hooajal üksteist kaasata," tõdes Kuusk.

Leedu loodab osa kaitsekuludest tagasi saada

Eesti suursaadik rääkis ka sellest, kuidas Leedu loodab oma kasvavatest kaitsekuludest suure osa riigieelarvesse tagasi teenida, kasutades selleks ka Saksamaad, mis NATO lahingugrupi raamriigina paigutab 2027. aastaks Leetu terve brigaadi koos tehnika, varustuse ja moonaga. 

"Ja nagu Leedu peaminister kohtudes Euroopa Liidu riikide saadikutega ütles, et kui Saksa brigaad tuleb, siis sellele järgneb loomulikult ja täiesti iseenesestmõistetavalt Saksa kaitsetööstus, ehk siis Rheinmetal tuleb siia ning koostöös Leedu valitsusega pannakse püsti liin, mis hakkab tootma 155-millimeetriseid mürske suurtükkidele. Moonatootmine läheb lahti ning järgmine aasta on selle koguvõimsus juba viis korda suurem kui Leedu enda vajadus. Nii et mitte ainult ei osteta lattu, vaid hakatakse seda ka tootma. Ja kui sa toodad, siis sa annad ju tööd, sellega korjad makse ja omakorda saad toetada sedasama ühiskonda ja kaitset," selgitas Kuusk.

Leedusse saabuvale 5000 Saksa sõjaväelasele ja tsiviilpersonalile tuleb rajada ka taristu, mis annab ehitusettevõtetele tööd, need maksavad makse, kusjuures ehitamises osaleb ka Eesti ettevõte Merko, lisas suursaadik.

Leedu õpib Ukraina sõjast

Leedu kaitsevägi on teinud Vene-Ukraina sõja õppetundidele toetudes ka muutusi oma plaanides, rääkis Kuusk.

"Suurem rõhk on droonidel, mille ehitamiseks ja kasutuselevõtmiseks eraldati 30 miljonit eurot. Leedulastel oli plaan panna kokku tankipataljon Saksa Leopard-tankidest. Aga Ukraina õpitunde arvestades seda ajatatakse, pataljon tehakse kolmes etapis, ehk siis kompanii haaval – mitte kohe 50 tanki korraga, vaid kolmes jaos, nii 15 ja 15 ja 15. Ja ajatatakse sellepärast, et saaks õhutõrjet tuua. Neil on juba keskmaa õhutõrje, aga nad tahavad seda veel juurde osta," kirjeldas Eesti saadik.

Lisaks plaanib Leedu suurendada ka oma kaitseväge, kahekordistades ajateenistuse mahtu. "See on ka üks olulisi prioriteete," märkis Kuusk.

Leedu selle aasta kaitse-eelarve on umbes kaks miljardit eurot, millele lisandub veel umbes 200 miljoni mahus pankade erakorralisest solidaarsusmaksust laekuv raha.