Saksamaa kaitseministri Boris Pistoriuse sõnul ei olnud otsus brigaadi jagu ehk umbes 4000 Saksa sõdurit püsivalt Leetu paigutada meelemuutus. Samas seni on kõigis Balti riikides vaieldud, kas NATO idatiiba kindlustama tulnud liitlasväed peaks siin paiknema püsivalt või piisab sellest, kui osa varustusest ja sõduritest on eelpaigutatud ning suurem osa valmis iga hetk kodumaalt välja liikuma.

Leedukad on sealjuures pidevalt nõudnud esimest, ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Tomas Jermalavičius.

"Eelmine aasta, kui Leedu president ja Saksa kantsler tegid ühisavalduse, tekkisid sellest erinevad tõlgendused. Sakslased pigem mõistsid seda sarnaselt sellele, milles on kokku leppinud Eesti ning Suurbritannia – et kõik üksused ei pea püsivalt Leedus paiknema. Leedukad sellega ei nõustunud ning ütlesid, et avaldus rääkis terve brigaadi püsivalt Leetu paigutamisest."

Seega said lõpuks leedukad selle, mida olid pikalt küsinud. Küll oli Pistoriuse teade osale inimestest Berliinis üllatus, ütles Jermalavičius.

"Mõned Berliinis kiitsid otsuse heaks ja viitasid, et see on osa Zeitenwendest (Olaf Scholzi sõnastatud julgeoleku- ja kaitsepoliitiline pööre - toim.) ning tõend, et Saksamaa on pühendunud NATO kollektiivkaitsele. Osad isegi ütlesid, et varjubrigaadist sai Berliini brigaad ehk plaan viiakse päriselt ellu. Kuid ettevaatlikud hääled Berliinis hoiatavad, et Saksamaa ei pruugi olla valmis seda kohustust täitma."

Teadur lisas, et Saksamaal on veel palju teisi kohustusi NATO-s.

"Kollektiivkaitse ei ole vaid Leedu kaitsmine"

Seetõttu tuleb Saksamaa lubadus ka kahe tingimusega. Leedus peab sakslaste vastuvõtmiseks olema valmis taristu – harjutusväljakud, kasarmud ning majutus ja kõik muu vajalik ka sõdurite peredele. Teiseks peab Saksa brigaadi paigutus Leetu olema kooskõlas NATO uute kaitseplaanidega kogu Baltikumi piirkonnas.

"Boris Pistorius panustab poliitiliselt palju sellele lubadusele. Lõpuks on see suurim Saksa vägede paigutus välisriiki Teisest maailmasõjast saati. See on Saksamaale suur samm. Tundub, et Saksamaal on poliitiline tahe, mis peab murdma bürokraatlikud takistused ning lahendama Bundeswheri pudelikaelad. Sealhulgas puudused inimjõu ning varustuse valmisolekus."

Saksa brigaadi Leetu jõudmine võtab seega veel aega. Saksamaa kaitseministeerium plaanib brigaadi valmisoleku saavutada 2025. aastaks ning leedukad taristu välja ehitada 2026. aastaks.

Eestis Briti brigaad alaliselt paiknema ei hakka

Eesti ning siinsete liitlasvägede juhtriigi Ühendkuningriigi plaane Saksamaa otsus ei muuda. Eesti kokkulepe brittidega on teistsugune, selgitas kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja Madis Roll.

"Leedu taotlusel on olnud selgelt poliitiline mõõde. Nemad endiselt räägivad, et peaks olema heidutus läbi kohaloleku. Meie lähenemine on olnud ikka, et saavutada heidutus läbi reaalse sõjalise võimekuse."

Ka Eesti kaitseväe juhataja nõuanne on, et liitlaste brigaad ei pea alaliselt Eestis paiknema, ütles Roll. Tähtis on, et täiskooseisus oleks brigaad võimeline Eestisse saabuma kriisiolukorras kiiresti. Roll tõdes, et sakslased ning leedukad on omavahel detailides leppinud kokku kiiremini kui Eesti ja Suurbritannia. Samas ütles ametnik, et kindel Briti brigaad on Eest kaitseks juba määratud.

"Nad on oma brigaadi eesmise staabi juba üles seadnud Eestisse. Brigaadikindral Harris on meil siin kohapeal. Samuti on siin diviisi nõuandev meeskond, kes aitab luua meie enda diviisi. Teistes aspektides me ikka peame jätkuvalt läbirääkimisi, mis veel täpsemalt peaks olema eelpaigutatud. Milline varustus, mis hulgas peaks olema eelladustatud."

Täpsemad detailid peaks selguma kahe nädala pärast Vilniuse tippkohtumisel, ütles Roll. Jermalavičius tõdes, et Eesti ning Ühendkuningriigi kokkulepe on mõistlik kompromiss.

"Eestlaste ning brittide arvamus on, et isegi brigaad ei pruugi kriisis olla piisav. Kõige tähtsam on, et liitlastel oleks vajalikud võimed ning üksused, millel on ka valmisolek vastavalt olukorrale kiiresti liikuda, kuhu vaja."

Sõjaliselt on tähtsam kindla plaani olemasolu ning teostatavus kui see, kus alaliselt üksused viibivad, rõhutas teadur.

"Aga poliitiliselt tundub, et see sõdurisaapad kohapeal [boots on the ground ing. k] on Leedus tähtis. Leedu geograafilne asukoht on ka haavatavam arvestades Suwalki koridori, Königsbergi [Kaliningrad] ekslaavi lähedust ning seda, et Valgevenest on saanud Venemaale sõjaväelises mõttes käepikendus. Lisaks on Leedu pealinn piirile väga lähedal."

Seetõttu on Leedu poliitikud ja avalikkus soovinud, et liitlasväed paikneksid alaliselt. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus on hiljuti analüüsid Ühendkuningriigi rolli Baltikumi kaitsel.

"Juuni algul me hindasime Londoni seisukohta. Londonis ei ole soovi anda rohkem lubadusi kui see, mis on juba Eestiga kokku lepitud. Tundub, et Berliini teade üllatas Londonit. Kindlasti tuleb Tallinnast surve, et Ühendkuningriigi tõstaks oma panust Saksamaaga samale tasemele."

Kuid brittidel ei ole panuse tõstmiseks isu, ütles teadur. Brittide sõnum Vilniuse tippkohtumise eel on see, et nad on peaaegu kõik Balti riikide kaitseks tehtud lubadused juba täitnud. Rohkem teha, muid kohustusi ja Briti sõjaväe võimeid arvestades, oleks raske. Seega ei ole tõenäoline, et brittide plaanid muutuvad, ütles teadur.

"Kui just keegi Suurbritannias väga kõrgel poliitilisel tasemel ei sekku ning Briti kaitseministeeriumit ei sunni senist kurssi muutma."