Sõja 910. päev: Droonid ründasid Moskvat
Venemaa pealinna tabas ööl vastu kolmapäeva droonirünnak ning Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et õhutõrje tulistas alla ligi 10 drooni, vahendas Ukrainska Pravda.
Oluline kolmapäeval, 21. augustil kell 20.48:
- Ukraina hävitas Vene sõjaväelennuväljal kolm ja kahjustas viit lennukit;
- Venemaa plaanib uusi valeinformatsioonikampaaniaid Ukraina põgenike vastu;
- Kreml püüab avalikkust veenda, et Ukraina väed Venemaal on uus normaalsus;
- Ukraina relvajõud postitasid video vaenlase taristu hävitamisest;
- WSJ: Vene kindral nõrgestas piirikaitset enne Ukraina sissetungi Kurskisse;
- ISW: Ukraina teeb Venemaa pinnal "väheseid edusamme";
- Venemaa Rostovi, Brjanski ja Belgorodi oblastid olid rünnaku all;
- Ukraina õhudessantvägi võis ajada venelased Kurski oblastis katlasse;
- Vene merejalaväebrigaad kandis Kurski oblastis raskeid kaotusi;
Ukraina hävitas Vene sõjaväelennuväljal kolm ja kahjustas viit lennukit
16. augustil läbi viidud operatsiooni käigus ründasid Ukraina kamikaze-droonid Venemaa Nižni Novgorodi piirkonnas asuvat Savasleika sõjaväelennuvälja, hävitades kolm lennukit ja kahjustades veel viit, teatas Ukrinform toetudes sõjaväeluure allikale.
"Rünnakus hävitati üks MiG-31K/I lennuk, kaks Il-76 lennukit ja kahjustada sai umbes viis lennukit, tõenäoliselt MiG-31K/I," ütles allikas.
HUR-i andmetel viidi eelmine rünnak Savasleyka lennubaasile läbi 13. augustil, kui tabamuse sai kütusehoidla ja kahjustada sai MiG-31K/I lennuk.
"Satelliitluure andmete kohaselt oli lennuväljal 13. augusti rünnaku ajal 11 MiG-31K/I lennukit, üks Il-76 lennuk, viis Mi-8 ja Mi-24 helikopterit," ütles allikas.
Venemaa plaanib uusi valeinformatsioonikampaaniaid Ukraina põgenike vastu
Venemaa plaanib uusi desinformatsioonikampaaniaid Ukraina põgenike vastu Euroopas, ütles Ukraina sõjaväeluure agentuuri (HUR) asejuht Vadõm Skibitskõi 21. augustil Kiievis toimunud üritusel.
Euroopa Liidus elab umbes 4,2 miljonit Ukraina põgenikku ajutise kaitse all, neist peaaegu 1 miljon leidis varjupaiga Poolas.
Venemaa on Läänes korraldanud mitmeid valeinformatsioonioperatsioone, kuid viimastel kuudel on mure nende pärast eriti kasvanud.
Skibitskõi sõnul on Venemaa uute operatsioonide eesmärk veenda sõja tõttu Ukrainast lahkunud inimesi mitte tagasi pöörduma. "Venemaa valitsus rakendab meetmeid, tuues eriti Itaaliasse nõndanimetatud "ajakirjanikke" Venemaa okupeeritud Ukraina territooriumilt, et nad õigustaksid genotsiidisõda Ukraina vastu," ütles Skibitskõi.
HUR-i andmetel hõlmavad valeinformatsioonioperatsioonid ilu- ja dokumentaalkirjanduslike raamatute esitlust väidetavate Ukraina kuritegude kohta Donetski ja Luhanski oblastites.
"See on väga võimas töö, millega venelased on alustanud, näiteks erinevate kogukondade loomine, laste "harimine" ja kirik – kõiki neid kasutatakse selleks, et panna ukrainlasi kaotama oma identiteeti ja veelgi enam, et nad ei tuleks kunagi tagasi," ütles Skibitskõi.
Kreml püüab avalikkust veenda, et Ukraina väed Venemaal on uus normaalsus
Kreml kasutab riigimeediat ja propagandat, et veenda Venemaa avalikkust, et Ukraina vägede viibimine Venemaa pinnal on uus normaalsus, kuna ollakse leppimas tõsiasjaga, et Kiievi vägesid ei pruugita lähitulevikus välja tõrjuda.
Valitsuslähedastele allikatele tuginedes teatas meediaväljaanne Meduza, et on välja töötatud kolm narratiivi, mida nüüd levitatakse: tunnistatakse, et Ukraina tõepoolest ületas piiri Kurski oblastis, väidetakse, et nad lüüakse paratamatult tagasi, kuid see võtab aega ning Venemaa avalikkus peab olema kannatlik, vahendas The Kyiv Independent.
Kaks Venemaa presidendi administratsioonile lähedast allikat ütlesid, et Kremlis on esialgne šokk sissetungi pärast möödas ja inimesed on sellega harjunud.
Kreml loodab üsna optimistlikule stsenaariumile, kus võitlus territooriumi tagasivõitmiseks kestab mõni kuu, ning praegu keskendutakse Venemaa elanikkonna rahustamisele ja harjutamisele selle ajakavaga.
"Šoki ajal, ja see oli kindlasti šokk, on avalik ärevus alati tõusud, siis inimesed harjuvad olukorraga ja kõik rahuneb," ütles üks allikas.
Kui Ukraina väed ületasid Venemaa piiri 6. augustil, oli Venemaa esmaseks reaktsiooniks sissetungi ulatust pisendada ja riigimeedia saated olid täis segaseid ja vahel vastuolulisi sõnumeid.
Üks Venemaa peamisi propagandiste, Margarita Simonjan, kadus suuresti avalikkuse eest. Ekspertide hinnangul pole Kremlil õnnestunud Simonjanile head sõnumit välja mõelda, mis oleks vähegi mõttekas.
Ukraina relvajõud postitasid video vaenlase taristu hävitamisest
Ukraina relvajõudude erioperatsioonide väed postitasid Facebooki video, kus on näha kuidas droonioperaatorid ja kaitsejõudude üksused tuvastavad ja hävitavad Vene pontoonsildu, relvi ja varustust Kurski oblastis.
Ülemjuhatuse sõnul näitab video, kuidas 8. eriüksuse polgu, mis kannab vürst Izjaslav Mstõslavitši nime, operaatorid hävitavad vaenlase inseneritehnikat Kurski oblastis.
Videos demonstreeritakse ka HIMARS-süsteemi tule juhtimist Vene sildade ja pontoonsildade pihta.
WSJ: Vene kindral nõrgestas piirikaitset enne Ukraina sissetungi Kurskisse
Vene kindral nõrgestas kevadel piiri kaitset, kui likvideeris julgeolekunõukogu Venemaa Kurski oblastis, enne Ukraina seninägematut sissetungi.
Viidates Venemaa julgeolekuteenistuse ametnikule, kirjutas The Wall Street Journal, et kindralpolkovnik Aleksandr Lapin väitis, et Kreml suudab oma sõjaväega piiri tõhusalt kaitsta, vahendas The Kyiv Independent.
Selle tulemusena likvideeris ta agentuuridevahelise nõukogu, mis koosnes sõjaväelastest ning kohalikest ja piirkondlikest julgeolekuametnikest, kelle ülesandeks oleks olnud aidata Moskvast koordineerida vastust Ukraina sissetungile.
Raportis rõhutatakse, et Venemaal oleks olnud tõenäoliselt endiselt raske reageerida Kurski oblastis toimunud sündmustele, kuid nõukogu likvideerimine lisas segadust ja korralagedust, mis ilmnes, kui Moskva püüdis tõrjuda Ukraina armeed Venemaa pinnalt.
Ukraina sõjaväe seninägematu operatsioon, mis on kestnud ligi kaks nädalat, on viinud Sudža linna vallutamiseni Kurski oblastis ja väidetavalt kõigi kolme üle Seimi jõe kulgeva silla hävitamiseni Ukraina piiri lähedal.
Ukraina väed on edenenud Kurski oblastis 28-35 kilomeetrit ja võtnud kontrolli alla 93 asulat, teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi.
Venemaa kaitseministeerium teatas alles 20. augustil, et moodustab väeüksused Belgorodi, Kurski ja Brjanski oblastitesse, et kaitsta asulaid Ukraina piiri ääres.
Venemaa valitsusel kulus neli päeva, et kuulutada välja "terrorismivastane operatsioon" Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastites, mis piirnevad Ukrainaga.
Kiievi käimasoleva operatsiooni eesmärk on luua Venemaa territooriumile puhvertsoon, ennetada piiriüleste rünnakute ohtu ja takistada Venemaa vägede ümberpaigutamist Ida-Ukrainast, teatasid Ukraina ametnikud.
Venemaa pealinna tabas ööl vastu kolmapäeva droonirünnak ning Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et õhutõrje tulistas alla ligi 10 drooni, vahendas Ukrainska Pravda.
"See on üks suurimaid katseid rünnata Moskvat droonidega," ütles Sobjanin.
Sobjanin ütles varem, et purustustest ega inimohvritest teateid pole.
Venemaa Rostovi, Brjanski ja Belgorodi oblastid olid rünnaku all
Venemaal olid ööl vastu kolmapäeva rünnaku all Rostovi, Belgorodi ja Brjanski oblastid, kohalikud elanikud teatasid valjudest plahvatustest, vahendas portaal Unian.
Rostovi oblasti kuberner Vassili Golubev teatas oma Telegrami kanalis, et umbes kell 01.00 tulistas õhutõrje piirkonna lääneosas alla raketi.
"Esialgsetel andmetel kildude kukkumise tagajärjel inimohvreid ega purustusi ei olnud," lisas ta.
Väidetavalt tabasid Ukraina droonid ka Rostovi oblastis asuvat S-300 õhutõrjeraketisüsteemi.
ISW: Ukraina teeb Venemaa pinnal "väheseid edusamme"
Ukraina vägede operatsioon Venemaa Kurski oblastis jätkub ja USA mõttekoja Sõjauuringute Instituut (ISW) hinnangul teeb Ukraina Venemaa pinnal "väheseid edusamme", vahendas teisipäeval portaal Unian.
Ukraina relvajõudude ülem Oleksandr Sõrskõi ütles teisipäeval, et kaitsevägi on Kurski oblastis edenenud 28-35 kilomeetrit. Kuid USA mõttekoda märgib, et kuigi Ukraina teeb endiselt edusamme, ei hõiva ta Venemaa territooriumi sama kiiresti kui varem.
ISW kinnitas 19. augustil tehtud geolokatsiooni kaardi abil, et Ukraina väed viibisid Višnjovkas, umbes 14 kilomeetri kaugusel piirist.
Üks Kremliga seotud Vene sõjablogija väitis, et Ukraina väed tungisid edasi ka Russkoje Poretšnojes (Sudžast kirdes ja 17 kilomeetri kaugusel piirist) ja Agronomi lähedal, mis asub Sudžast idas.
ISW jagas veel väiteid, et osad Tšassiv Jari suunal tegutsenud Vene üksused viidi Kurski oblastisse.
Mõned Vene sõjablogijad väidavad veel, et Ukraina väed on muutunud aktiivseks lõunarindel asuva Zaporižžja lähistel. Neid kuuldusi pole veel ametlikult kinnitatud. Võimalik, et Vene blogijate seas levib Kurski pealetungi tõttu paanika, mis omakorda soodustab valeinformatsiooni levikut.
Vene merejalaväebrigaad kandis Kurski oblastis raskeid kaotusi
Vene okupandid 810. üksikust kaardiväe merejalaväebrigaadist kandsid Kurski oblastis märkimisväärseid kaotusi, vahendas portaal Unian teisipäeval Telegrami kanalit Severnõi, mis on seotud Venemaa samanimelise väekoondisega.
Nende andmeil sai suur hulk sõjaväelasi surma ja haavata Kurski oblasti Korenevski rajoonis Kautšuki küla lähedal.
Ukraina õhudessantvägi võis ajada venelased Kurski oblastis katlasse
Ukraina relvajõudude 95. üksikõhudessantbrigaadi Venemaa Kurski oblastis asuvad sõdurid võisid teadete kohaselt ümber piirata piirkonnas viibivad Vene üksused, kirjutas portaal Unian kolmapäeval.
Vene propagandistide teatel üritavad Ukraina dessantväelased hõivata Malaja Loknja küla, mis asub Sudža linna lähedal, kirjutab väljaanne Forbes.
Ühe vene propagandisti sõnul möödusid ukrainlased Malaja Loknja ründamise ajal selle küla ja Russki Poretšnõi vahel asuvatest Vene positsioonidest, lõikasid läbi nendevahelise ühenduse. Seetõttu õnnestus neil väidetavalt võtta Venemaa 18. motoriseeritud laskurdiviisi üksused piiramisrõngasse.
Teatest ei selgu, kui suurest arvust vene sõduritest jutt võib käia.
Teisipäeva hommikul teatas Ukraina õhudessantvägi (DŠV), et nende sõdurid tungisid Malaja Loknjasse ja kasutasid muu hulgas jalaväe lahingumasinat Marder.
"Venelaste üsna hästi varustatud laskepunktid ja lahingupositsioonid said Polissja dessantväelastelt tugeva löögi. Vaenlane kandis märkimisväärseid kaotusi inimjõus ja varustuses muus materjalis," vahendas DŠV.
Ukraina relvajõud alustasid Venemaal edasitungi augusti alguses ja on hõivanud juba rohkem kui 90 asulat. Vallutatud ala haldab sõjaväekomandatuur.
USA jätkab Ukraina juhtidega Kurski operatsiooni eesmärkide arutelu
"Kuulsite president (Volodõmõr) Zelenskid ütlemas, et see loob puhvertsooni, seega jätkame arutelu, et saada rohkem teavet nende eesmärkide kohta," Pentagoni pressiesindaja Patrick Ryder.
"Meie fookus on jätkuvalt sellel, et aidata Ukrainal olla vaba ja suveräänne riik, mis suudab tulevikus Venemaa agressiooni heidutada," rääkis Ryder.
Küsimusele, kas USA kaalub piirangute tühistamist löökidele Venemaa vastu, vastas Ryder, et poliitika kauglöökide osas pole muutunud.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1210 sõdurit
Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 603 010 (võrdlus eelmise päevaga +1210);
- tankid 8522 (+4);
- jalaväe lahingumasinad 16 542 (+21);
- suurtükisüsteemid 17 216 (+60);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1166 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 928 (+2);
- lennukid 367 (+0);
- kopterid 328 (+0);
- strateegilised ja taktikalised droonid 13 902 (+38);
- tiibraketid 2442 (+2);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 23 221 (+79);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- eritehnika 2887 (+2).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Taavi Tamula
Allikas: Ukrainska Pravda/BNS/ISW/The Kyiv Independent/Ukrinform