Kuusiku sõnul eristab ERK-i EKRE-st see, et nemad suhtuvad austavalt ka näiteks Reformierakonna valijatesse.

"Kõige olulisem siinkohal on seesama rahvusterviklikkuse tunne, et enne kui me hakkame ennast kuidagi identifitseerima liberaalide või konservatiividena, me kõigepealt identifitseeriksime ennast eestlastena. Ja kui me selle oleme ära teinud, siis me saame aru, et ka teise erakonna poliitikud või valijad on samamoodi inimesed ja see, kui nad julgevad minna valima näiteks meie asemel liberaale, siis sellepärast ei ole nad mitte pahad rahvuskaaslased, nad on täpselt samasugused inimesed nagu meie. See on meie tegemata töö siis järelikult, et me ei ole enda põhimõtteid nendele suutnud selgitada," rääkis Kuusik.

"Kui me suudame ära selgitada, et konservatiivse erakonna ja liberaalse erakonna valijad ei ole mitte omavahel vaenlased, vaid et mõlemad maailmavaated üritavad üles ehitada ühte Eestit, sedasama riiki ja valitseda sedasama ühte rahvast, keda meil siin üsna napilt on jäänud, siis ma arvan, et seesama valija tunneb ka end õnnelikumana," lisas ta.

"Ja sedasama rahvusterviklikkuse tunnet soovitan täiesti kõikidele teistele erakondadele ka, see aitab võib-olla selle juppideks või tükkideks kakutud rahva taas kokku liita," lisas ta.

Kuusiku sõnul ongi suur erinevus kahe konservatiivse erakonna vahel retoorikas ja stiilis.

"Me ei kavatse hoolimata sellistest katsetest, mida me siin oleme ka näinud asuda mingisse ebaviisakasse debatti. Me ei kavatse ka ajakirjanikke või tont teab, keda, hakata süüdistama mingisuguses süvariiki kuulumises. Me läheme viisaka stiiliga," sõnas Kuusik.

"Selgelt eristume ka loodusliku mitmekesisuse kaitse poole pealt, mida ei ole EKRE-s selgelt defineeritud. Me räägime pühapaikade kaitsest, mida ei ole EKRE programmis defineeritud. Ja me räägime ka progresseeruvast tulumaksust, ehk astmelisest tulumaksust. Kui vaadata konservatiivsuse ja liberaalsuse telge võiks eeldada, et me justkui paikneme paremal pool, aga et kui me vaatame seda sotsiaalmajanduslikku aspekti, siis me joonistame ennast selgelt keskele, ehk räägime tugevast keskklassist ja astmelisest tulumaksust," ütles Kuusik.

Kuusik rääkis, et pooldab näiteks samasooliste abielu üle referendumil otsustamist. "Kui riigis tekib olukord, kus inimesed polariseeruvad või kistakse mitmeks tükiks, et siis seesama demokraatia põhiprintsiip toimuks. Ehk enamus teatud tingimustes otsustabki vähemuse üle," lausus Kuusik.

"See lugu hakkas pihta 2014. aastal kui kooseluseadus tuli ja kooseluseadus on tänaseks tavaks saanud või mõistetav. Küll aga see abielu teema, ma näen ja suhtlen ju paljude inimestega ja tegelikult tekitab küsimusi päris hulgaliselt. Ja ma näen seda, et see suur õnn, mis pidi saabuma, ei saabunud Maarjamaa õuele," lisas ta.

Kuusiku sõnul peab ERK oluliseks rahvaküsitluste korraldamist olulistes riigielu küsimustes.

"Et rahvas tunneks ennast kaasatuna ja vajalikuna. Kui me vaatame sedasama maksutõusude paketti, mida meile järjest üritatakse maha müüa, siis tegelikult ei ole selleks mandaati saadud ja rahvas peaks olema see, kas oleks pidanud oma arvamuse saanud öelda. Eelkõige need rahvaküsitlused, referendumid on see, mis teeb inimese siin kohapeal õnnelikumaks," lausus Kuusik.

Rail Balticu ehitamise suhtes on Kuusik kriitiline. "See projekt on ju aastaid ja aastaid kestnud ja läheb järjest kallimaks. Enne kui isegi reaalselt midagi maha hakatakse panema, on juba selge, et on tegemist tarbetu laristamisega," ütles ta.

"Milles me oleme sama meelt, on see riigi ametkonna kasvav paisumine ja avaliku sektori palgakasv, mis ei käi muu Eestiga ühte sammu. Need on kohad, mis vajavad debateerimist."

Kuusik märkis, et valitsevad poliitikud kipuvad praegu tegelema selliste kolossaalsete projektidega, millel ei ole ühist joont siin elava rahvaga.

"Me oleme teinud terve rea otsuseid, millel ei ole argumenteeritud ja selget alust. Ka seesama rohehullus, mis on lahti läinud. Me näeme, et meile üritatakse maha müüa mingit läänest imporditud väärtusi ja põhimõtteid, mis siin kohapeal ei tööta, töötavad küll mõnes teises keskkonnas. Näiteks needsamad vesinikuorud või seesama Rail Baltic," rääkis Kuusik.

Rääkides Jaak Madisonist ja tema lähenemisest Keskerakonnale, ütles Kuusik, et ta ei ole viimase nädala hinnangutega tema suhtes päris nõus.

"Ma ei ole selles mõttes nõus, et Jaak Madison, käies näiteks Mihhail Kõlvartiga lõunat söömas või osaledes Keskerakonna suvepäevadel, hakkaks Keskerakonda astuma," sõnas Kuusik.

"Mina arvan, et siit joonistub välja hoopis suurema pildi nägemine. Ehk ka Keskerakonna taga on valijad, ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna taga on valijad. Mina arvan, et Jaak Madison kannab seda mõtet päris hästi. Ja ma pean ütlema, et pigem on see isegi tervitatav. Jaak Madison on mõttega ja mentaalselt meid väga palju aidanud ja aitas ka materiaalselt, tehes ka annetuse. Nii, et mina arvan, et Jaak Madisonis on võib-olla riigimeest rohkem kui me täna seda veel näeme," sõnas Kuusik.