Viimastel nädalatel on paljudes poodides pannud tarbijaid imestama tühjad võiletid, mis tundub olevat probleem ühest varasemast ajastust.

Kuigi mõnes kohas on võilett taas tooteid täis, siis rõõmustada on vara. Tegelikult kestab probleem võipuudusega poodides edasi.

"Või tarneraskused hakkasid meil kuskil augustikuu algusest ja reedehommikuse seisuga on meid teavitatud, et raskused võivad kesta septembri lõpuni välja. Põhjuseid on erinevaid. Esiteks koorepuudus turul. Teiseks, üks suuremaid tegijaid, Nordic Milk, on praegu oma liiniga üldse maas. See katkestus on kestnud juba pikemat aega. Kuna nõudlus on ka kergelt tõusuteel, siis teised tootjad ei ole lihtsalt jõudnud täita seda oma toodanguga," rääkis Prisma sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru.

Tere ja Farmi kaubamärkide alt võid tootev Nordic Milk aga väidab, et nende liinikatkestus Eesti üldist võipuudust tekitada pole saanud.

"See põhjus oli mõned nädalad tagasi, aga see oli väga ajutine. Me kolisime oma võitootmise oma Põlva tehases ühest ruumist teise ja tekkisid väiksed tehnilised tõrked ja väike seisak, aga see ei ole kindlasti selle põhjuse taga," lausus Nordic Milki juhatuse esimees Ülo Kivine.

"Eesti lehmad, kes on hästi suure väljalüpsiga – Eesti põllumees on selle üle päris uhke, ka meie oleme uhked. Aga samas see kõrge väljalüps, kui on suvine palav ilm, piimarasva- ja valgusisaldused langevad, seetõttu on selles piimas vähem rasva ja see on tekitanud hetkelise puudujäägi," lisas Kivine.

Võitootmine mulluse suvega võrreldes vähenenud ei ole. Küll aga on sel suvel hüppeliselt kasvanud või eksport. Seega võib Eesti või olla jõudnud lihtsalt välismaa poelettidele. Kui Eesti kriis laheneb, toob see omakorda kaasa hinnatõusu.

"On erinevaid spekulatsioone olnud, et kas või läheb pigem välismaale või on see koorepuudus ikkagi nii suur, et ei jätku seda tavapäraseks toodanguks. Reede hommiku seisuga meid on teavitatud hinnatõusudest, need rakenduvad kuskil septembri lõpu poole, suurusjärgus 10–15 protsenti," ütles Niitaru.  

Vanemad eestlased mäletavad veel talongiaega ja 1992. aasta suurt võikriisi, kui toonane valitsusjuht Edgar Savisaar võilattu sisse murdis, mis tarbijate eest peidetud värsket toodangut täis oli.

Tänapäeval selliseid võiladusid, mida võidukalt lahti murda, enam ei ole. Kuid strateegilised toiduvarud on riigil tagatud. Lihtsalt olukord, kus võilett on kaubast tühi, ei kvalifitseeru veel kriisiks, mida valitsus lahendama peaks tormama.

"Kriis on ikkagi selline olukord, kus inimeste hakkamasaamine, tervis ja võib-olla ka elu on juba ohus. Toidu tarneahel on katkenud ja tõenäoliselt poodidest enam piisavas koguses toitu kätte ei saa, võib-olla üldse enam mitte. See on midagi sellist, mis me näeme täna Ukrainas, mitte üle Ukraina, aga lahingutegevusega seotud aladel. See võib olla mingit tüüpi blokaad, mis ei pea olema sõjalise iseloomuga, kus me pikaajaliselt oleme läbi lõigatud Euroopa Liidu turust ja välisest impordist," rääkis regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kriisijuht Toomas Unt.

"Varud on jagatud üle Eesti erinevatesse kohtadesse. Ühtset suurt riigi varude ladu ei ole, mis ongi väga mõistlik. Ja kui me näeme juba ette, et varusid peaks hakkama kasutusele võtma, ja toidu puhul seda on ikkagi ette näha, siis Eesti varude keskus ka selle kasutusele võtmise korraldab, näiteks selle jaotuse," lisas Unt.

Esmane ülesanne on aga igaühel isiklikku kriisivaru pidada. Ka kaks pakki võid võiks selleks külmikus olemas olla, et seened praadimata ei jääks.