Maikuu seisuga õppis Eesti koolides ligi 9000 Ukraina last. 24 protsenti nendest õppis alushariduses, 64 protsenti põhihariduses, viis protsenti gümnaasiumis ja seitse protsenti kutsekoolides.

Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann ütles, et eelnevatel aastatel on suuremates linnades olnud mitmeid selliseid koole, kus on ukraina õppurite vastuvõtmiseks moodustatud ka eraldi ukraina õpilaste klass. Uuest õppeaastast jääb selliseid klasse aga vähemaks.

"Koolid, kes õpetasid ukraina õpilasi eraldi klassides on sellest õppeaastast ikkagi seisukohal, et õpilased on nüüd kolmandaks kooliaastaks piisavalt valmis, et alustada õppimist koos eesti õpilastega, kui nad on eestikeelsetes klassides või koos vene õpilastega, kui nad on veel vene õppekeelega klassis," rääkis ta.

Liiv-Tellmann ütles, et varem arvasid nii sõjapõgenikud kui ka kooli juhtkonnad, et põgenikud jäävad Eestisse ajutiseks. Nüüd on see arvamus aga muutumas ning ukraina pered on aina enam motiveeritud omandama kohalikku haridust.

See kajastub peaeksperdi sõnul näiteks tõsiasjas, et varasemaga võrreldes on oluliselt vähenenud nende õppurite hulk, kes õpivad Eesti kooliga samaaegselt ka mõned Ukraina veebikoolis. Eksperdi sõnul on selliste õpilaste osakaal langenud kahelt kolmandikult ühele kolmandikule.

"Tegelikult on meil ka Ukrainast selline teave, et ka nemad märkavad, et veebis õppimine on vähenenud. Ukraina toetab veebis väga selgelt eeskätt õpilaste emakeele ja kultuuri õpet. Enam ei ole veebis selline täies mahus Ukraina õppekava läbimine," lausus Liiv-Tellmann.

Nii nagu ka varasematel aastatel, on peaeksperdi sõnul võimalik ka algaval õppeaastal koolidel pakkuda ukraina lastele täiendavat eesti keele õpet. Selleks on koolidel võimalik taotleda ka toetust.

Ukraina laste eest eraldi pearaha alates sellest aastast ei eraldata. See kohanemist toetav ressurss oli kasutusel 2022-2023.

Ukrainlastele mõeldud Räägu kool sel aastal esimest klassi ei ava

Eestis on kaks kooli, kes on keskendunud eraldi ukraina lastele. Üks on Lilleküla gümnaasiumi juures tegutsev Räägu kool Kristiine linnaosas, kus on saanud õppida kuni kuuenda klassini. Teine on aga riigile kuuluv Vabaduse kool Endla tänaval, kus on õppinud lapsed seitsmendast klassist keskkooli lõpuni.

Mõlemas koolis on ukraina lapsed saanud seni osa õppest ukraina keeles ja teise osa eesti keeles. Nii nagu teisteski Eesti koolides, muutub ka ukraina koolides õpe nüüd aasta-aastalt aina enam eestikeelseks.

Kui teistes koolides muutub eestikeelseks õpe esimestes ja neljandates klassides, siis Räägu koolis siiski vaid neljandas klassis. Seda põhjusel, et esimest klassi koolis uuel õppeaastal üldse ei avatagi ning kooliteed alustavad ukraina lapsed suunatakse elukohajärgsetesse koolidesse.

Abilinnapea Aleksei Jašin märkis, et otsust, kui kaua Räägu kool üldse veel tegevust jätkab, ei ole veel langetatud.

"Me räägime veel kahest või kolmest õppeaastast. Ka järgmisel aastal ei avata esimest klassi, mis tähendab, et järele jäävad kolmandad kuni kuuendad klassid. Siis on see otsustamise hetk, et millal on õige aeg kooli tegevus lõpetada," rääkis abilinnapea.

Sel õppeaastal on Räägu kooli Tallinnale aga abilinnapea sõnutsi veel vaja, sest õpilasi on palju ja piirkondlikesse koolidesse nad veel kõik ära ei mahuks. Paari aasta pärast aga juba mahuvad, märkis ta.

"Ma olen kuulnud ka Ukraina suursaadiku mõtteid selles osas ja nad on täiesti teadlikud, et meil on üleminek eestikeelsele haridusele, mis ei võimalda ukrainakeelset riiklikku või munitsipaalkooli. Siis oli juttu sellest, et kas kunagi tuleks Eestisse või Tallinnasse ukrainakeelne erakool või vähemalt kool, kus on osaliselt õpe ukraina keeles. Kindlasti kui meie headel sõpradel ja suursaadikul või ka erasektori inimestel on soov rääkida ukraina erakooli asutamisest, siis linn kindlasti mõtleb kaasa, otsib ehk võimalikke pindu, mida erakoolile üürida," lausus Jašin.

Vabaduse koolis on uuest õppeaastast rohkem eestikeelseid valikaineid

Tõnismäe riigigümnaasiumi alla kuuluva Vabaduse koolis on õppedirektor Olga Selištševa sõnutsi praegu ligi 530 õpilast. Uusi õpilasi, kes lähevad seitsmendasse klassi, on koolis 66. 40 protsenti õppest toimub koolis ukraina keeles, ülejäänud 60 protsenti aga eesti keeles.

Selištševa lausus, et kaks aastat on kool juba tegutsenud ning nende aastate peale on Ukrainasse tagasi läinud umbes sadakond õpilast.

Samas on ka neid, kes tulevad Ukrainast Eestisse. Õppedirektor ütles, et 66 uuest gümnasistist tuleb algaval õppeaastal otse Ukrainast umbes kümme.

Suurem muutus uuel õppeaastal on õppedirektori sõnutsi see, et on rohkem eestikeelseid valikvaineid. "Gümnaasiumis me tahaksime, et see eesti keele tundide arv kasvaks. Kui me alguses pakkusime valikaineid nii eesti kui ka ukraina keeles, siis nüüd me tahame, et rohkem valikaineid oleks gümnaasiumis ikkagi eesti keeles," märkis ta.

Selištševa lausus, et see, mis saab Vabaduse koolist pikas vaates, on lahtine ning praegu jätkatakse sellega, millega paar aastat tagasi alustati. Üks idee, millest aga on kooli algusest saati räägitud, on luua rahvusvaheline osakond, kus saaks õppida nii ukraina taustaga noored, aga ka noored teistestki riikidest.

"Euroopa Kool ja Tallinna Rahvusvaheline Kool ei õpi praegu Eesti õppekava järgi. See olekski see vahe, et pakkuda õpilastele, kes tulevikus Eestisse peredega kolivad, võimalust õppida eesti keeles, aga samal ajal säilitada ka oma kultuuri," ütles Selištševa.

Haridusministeeriumi peaekspert Hele Liiv-Tellmann jäi vastuse võlgu, et mis saab Vabaduse koolist pikas vaates. Ta rääkis, et nii nagu ka Räägu kool, muutub ka Vabaduse kool eestikeelsele haridusele ülemineku raames aasta-aastalt aina eestikeelsemaks.

"Tõenäoliselt sellise järjepidevusega, nagu me läheme üle täies mahus eestikeelsele õppele, hääbub ka Vabaduse koolis klassiti õpe ukraina keeles ja hakatakse õpetama eesti keeles. Tõenäoliselt siis ühel hetkel kaovad ära põhikooli viimased klassid ja kool jätkab Tõnismäe riigigümnaasiumina. Ülemineku käigus hääbub siis ka Vabaduse kool kui ukrainakeelne kool," märkis peaekspert.