Komisjoni president Ursula von der Leyen kutsus liikmesriike astuma vajalikke samme seal, kus on vaja. Von der Leyeni enda poni langes eelmisel aastal hundi ohvriks.

Praegu on hundid Berni konventsiooni mõistes rangelt kaitstud loomaliik. Komisjon soovib muuta huntide kaitset astme võrra leebemaks. Kui praegune kaitsestaatus tingib rangeid piiranguid huntide küttimisele, mis on lubatud ainult siis, kui nad kujutavad ohtu karjaloomadele või avalikule tervisele, siis muudatuse järel saaks hunte küttida senisest lihtsamalt.

Samuti kolmapäeval avaldatud Euroopa Liidu aruandest selgub, et huntide koguarv EL-i riikides tõusis 20 300 isendini, samas kui eelmisel aastal oli hunte kokku 19 400. Tegemist on märkimisväärse kasvuga võrreldes 2012. aastaga, toona hinnati huntide arvukuseks EL-is 11 193 isendit.

Hunte on nähtud kõikides EL-i liikmesriikides peale Iirimaa, Küprose ja Malta.

Huntide arvukuse kasv on toonud kaasa põllumeeste kaebusi ning survet küttimise reeglite leevendamiseks. Von der Leyeni koduerakond Euroopa Rahvapartei (EPP) on pikalt nõudnud huntide kaitsestaatuse alandamist, positsioneerides ennast maaelu kaitsjana.

Enam kui 180 organisatsioonist koosnev Euroopa Keskkonnabüroo mõistis algatuse hukka, nimetades seda Euroopa bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidega vastuolus olevaks.

Keskkonnakaitsjad soovitasid põllumeestel taasleida unustatud teadmise, kuidas huntidega koos elada. Organisatsiooni sõnul naasevad lihtsalt hundid sinna, kus nad minevikus elasid.

Hundi kaitsestaatuse muutmine vajab EL-i riikide a teiste Berni konventsiooni osapoolte heakskiitu. Ilma konventsiooni muutmiseta ei saa EL-i tasemel muudatust ellu viia.