Haapsalus avati näitus läände pagenud eestlaste saatusest
Haapsalus raudtee- ja sidemuuseumis avati näitus "Saatuseaasta 1944 Läänemaal. Rööbastelt paati", mis vaatleb läbi kahe raudteelase eluloo teise maailmasõja ajal läände põgenenud eestlaste saatust.
Näitus tutvustab Eesti mälu instituudi kogutud infole tuginedes teise maailmasõja aegset põgenemise tausta üldisemalt ja keskendub Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi koostatud osas konkreetsemalt Läänemaale ning näitena kahe üle mere põgenenud mehe saatusele.
"On keskendunud kahe raudteelase loole. Üks neist oli rannarootslane Emil Markus ja teine eestlane Johannes Saarmann. Töötasid erinevatel ametikohtadel, aga nende saatus oli selles mõttes sarnane, et nad 1944. aastal olid sunnitud Rootsi põgenema," lausus raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare.
Läänemaa oli Vare sõnul 1944. aastal põgenikele risttee.
"Kes tahtsid lääneranniku sadamatesse jõuda, et põgeneda Rootsi, need tulid siit läbi. Neid inimesi oli väga erinevatest seltskondades pärit. Oli lihtsaid inimesi, oli sõjaväelasi, oli jõukamaid ja vaesemaid," ütles Vare.
Haapsalu raudteejaam muutus 5. septembrist 1944. üheks põgenike kogunemiskohaks. Talis Vare sõnul on näitus "Rööbastelt paati" omamoodi sissejuhatus 20. septembril Haapsalu raekojas avatavale laiemalt 1944. aasta sündmusi Läänemaal kajastavale näitusele. Mõlemad näitused on osa üle Eesti toimuvast näitusesarjast "Saatuseaasta 1944".
Toimetaja: Marko Tooming