Esimeses kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 1894 eurot ehk 8,8 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. 2023. aasta neljandas kvartalis oli keskmine palk 1904 eurot kuus.

Statistikaameti andmetel oli mediaanpalk teises kvartalis 1641 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1524 eurot. Mediaanpalk on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.

"Kuigi keskmine brutokuupalk oli teises kvartalis kõrgem kui esimeses, on palgakasv viimased neli kvartalit aeglustunud. Seda näitavad selgelt ka selle aasta teise kvartali andmed," ütles statistikaameti sotsiaalstatistika tiimijuht Eveli Voolens.

Voolens selgitas, et keskmine brutokuupalk oli kõrgeim info ja side (3468 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3163 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise (3138 eurot) tegevusalal.

Madalaim oli keskmine brutokuupalk aga majutuse ja toitlustuse (1262 eurot), muude teenindavate tegevuste (1314 eurot) ning kinnisvaraalaste tegevuste (1396 eurot) tegevusaladel. "Võrreldes aastataguse ajaga kasvas palk enim tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, aga ka muude teenindavate tegevuste tegevusaladel," ütles ta.

Tallinnas oli keskmine palk üle 2300 euro kuus

Kõrgeim oli keskmine brutokuupalk Tallinnas (2339 eurot) ja Harjumaal (sealhulgas Tallinn, 2233 eurot) ning Tartus (2039 eurot). Madalaim palk oli aga Valga (1509 eurot), Hiiu (1525 eurot) ja Saare (1535 eurot) maakonnas.

"Kuigi enamikes Eesti maakondades jääb palk veel alla riikliku keskmise, on palganumbrid endiselt kasvamas. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on palk enim suurenenud Ida-Viru (9,4 protsenti), Hiiu (8,6 protsenti) ning Valga maakonnas (8,5 protsenti)," tõdes analüütik.

Mediaanpalk oli kõrgeim Tallinnas (1899 eurot), järgnesid Harju (sealhulgas Tallinn, 1828 eurot) ja Tartu maakond (1713 eurot). Madalaim oli mediaanpalk Valga (1297 eurot) ning Saare (1320 eurot) ja Ida-Viru maakonnas (1322 eurot).

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud. 

Ökonomist: palgakasv on kiirem kui inflatsioon

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles keskmise palga näitajaid kommenteerides, et olulisem kui palga suurus, on palga kasv. "Keskmine palk kasvas võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 7,2 protsenti, see on küll madalam kui esimese kvartali kasv 8,8 protsenti, aga siiski märkimisväärne. Oluline on ka see, et palgakasv on kiirem kui inflatsioon, mis tähendab, et inimeste reaalsed sissetulekud suurenevad," selgitas ta.

Palgakasvus endas Eametsa sõnul midagi üllatavat ei ole, sest hõivemäärad on jätkuvalt kõrged ning tööpuudus tagasihoidik: "Kui tööturu näitajad on head, peavad tööandjad arvestama töötajate palgatõusu soovidega, sest ukse taga töötute järjekorda ei ole."

"Juhul kui kehtestatakse julgeoleku maks töötajate palgakuludelt (rahandusministri ettepanek), siis ilmselt suureneb surve töötajate OÜ-tamisele ehk maksukulud jäävad töötajate kanda. Juba täna on mitmeid sektoreid ja ameteid, kus inimesed toimetavad FIE-de või OÜ-dena, et optimeerida maksusid. Näiteks kinnisvara sektoris, taksonduses, juhtimis- ja raamatupidamisteenuste pakkumisel," lisas Eamets. "Suure tõenäosusega kasvab ka ümbrikupalkade osakaal valdkondades, kus liigub rohkem sularaha."

Palgakasv Eestis jätkub, kuid varasemast aeglasemas tempos. Keskmine palk jõudis juunis Eestis 1939 euroni kui võtta arvesse iga-aastaseid sesoonseid kõikumisi. Keskmise palga kasv kolme kuuga 1,2 protsenti tehes aastasena kasvutempoks 5 protsenti. Aasta jooksul oli palgakasv 7 protsenti. See tähendab, et suurem osa aasta jooksul toimunud tõusust oli varasemate kvartalite jooksul.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et keskmise palga ostujõud on jätkuvalt kasvamas. "Kuna hinnatõus juunini aasta jooksul oli 2,7 protsenti, siis teeb see ostujõu kasvuks 4,4 protsenti. 2021 aasta tipust on mahajäämus endiselt 3,9 protsenti," lisas ta samas.

"Kuna kohustuslike kulude osa ostukorvis on jätkuvalt väga kõrge sest nende kaupade ja teenuste hinnad kasvasid kõige enam ja kodulaenude maksed kõrgemad, on vaba raha hulk perekonna eelarves langenud märgatavalt rohkem. Seetõttu tunnetuslikult on elujärje langus olnud suurem," märkis Uusküla.

"Samuti ei ole mitte kõik töötajad võrdselt palgatõusu näinud. Aastaga on kõige rohkem kasvanud palgad tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas kus tõus oli selle aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 11,3 protsenti. Üle kümne protsendine oli tõus ka teistel teenindavatel tegevustel ja kinnisvaraalaste tegevustel," ütles Uusküla.

Palgas jätkavad Uusküla sõnul Eestis kasvamist ka käesoleval aastal ning palgatõus on hinnatõusust jätkuvalt suurem. "Vaikselt oleme tagasi jõudmas samale tasemele, kus olime 2021 aasta keskel, kuid sinna läheb veel aega. Uued maksumuudatused on ka seda aega taas edasi lükkamas," lisas ta.

Palgakasv oli kiirem palgaskaala alumises otsas tänu miinimumpalga tõusule

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik märkis, et palgakasv oli kiirem palgaskaala alumises otsas tänu miinimumpalga tõusule aasta algul.

"Palgatõus avalikus sektoris oli endiselt kiirem kui erasektoris, kuigi vahe erasektoriga on oluliselt vähenenud. Keskmine töötasu suurenes riigisektoris aastaga kaheksa protsenti ja erasektoris seitse protsenti. Kõige kiiremini kerkisid palgad tervishoius, kus aprillis toimus kollektiivlepingus paika pandud palgatõus. Ka hariduses suurenesid töötasud keskmisest rohkem," ütles Elmik.

Sel aastal kasvab keskmine brutopalk Swedbanki prognoosi järgi seitse protsenti. "Palgakasv aeglustub oluliselt, kuna nõudlus tööjõu järele on vähenenud ja ettevõtete kehv majanduslik olukord ei luba palku tõsta nii palju kui varem. Riigirahanduse keeruline seis piirab palkade tõusu avalikus sektoris," ütles Elmik.

Sel aastal kasvab Elmiku sõnul keskmise netopalga ostujõud vaid kahe protsendi võrra.

"Järgmisel aastal palgakasv aeglustub, hinnatõus kiireneb ja maksutõusud haukavad täiendava tüki tarbija rahakotist. Seetõttu väheneb keskmise netopalga ostujõud 2025. aastal kahe protsendi võrra. Keskmise palgasaaja ostujõud jõuab kiire hinnatõusu eelse tasemeni alles 2026. aastal, kui keskmine netopalk tõuseb märgatavalt nn maksuküüru kaotamise tõttu," ütles Elmik.

"Keskmine pension tõusis teises kvartalis aastaga 11 protsenti. Pensionid on viimastel aastatel hoogsalt kasvanud. Kui keskmine netopalk jõuab hindadele järele 2026. aastal, siis keskmise pensioni ostujõud on juba taastunud," lisas Elmik.

Elmik märkis ka, et kõrgemad hinnad ja ebakindlus tuleviku suhtes mõjutavad majapidamiste käitumist – ostetakse vähem ja odavamaid kaupu. Swedbanki kaardimaksete andmed näitavad, et suvekuudel oli tarbimine ettevaatlik.