Aastakümneid on tervishoidu rahastatud sotsiaalmaksust ravikindlustuse osaga. 2017. aastast maksab riik igal aastal tervisekassa eelarvesse lisavahendina ka mittetöötavate pensionäride ravikulude eest. Terviseminister Riina Sikkut tutvustas kevadel toonasele valitsusele ideed, et riik võiks tulevikus maksta ka laste eest sotsiaalmaksu, mis tooks lisaraha tervishoidu.

"Näiteks alampalga pealt laste eest 13 protsenti. Et praegu tööealised inimesed maksavad ise sotsiaalmaksu, riik maksab mittetöötavate pensionäride eest ja lapsed on lihtsalt ravikindlustatud, aga kui riik hakkaks laste eest panustama, siis tegelikult see võimaldaks tervisekassa täiendava rahastamise vajaduse järgmiseks 10–15 aastaks katta, pakuks stabiilsust, sest rahvastikuprognoosid on pikalt ette ennustatavad ja sobiks meie praegusesse tervishoiurahastamise süsteemi," rääkis Sikkut.

Terviseminister ütles, et seesugune ettepanek kehtib tema poolt ka praegu. Eelmisel kuul ametisse astunud valitsusele pole aga jõudnud minister ideed veel tutvustada. Sikkuti sõnul tuleb tervishoiu rahastamine tähelepanu alla ilmselt algavatel riigi eelarveläbirääkimistel.

"Sügise jooksul, samuti haiglavõrgu arengukava tutvustan valitsusele. Selle kinnitamine on valitsuse otsus. Kui neid tervishoiu arutelusid toimub, siis kahtlemata räägime ka rahastusest ja eelarvepildis ei saa sellest üle ega ümber. Aga seda, et me sadade miljonite eest teeme täiendavaid otsuseid nüüd eelarvearuteludel, sellist unistust mul ei ole. See raam sai paika koalitsiooniläbirääkimistel."

Selleks, et riigil oleks võimalik tervisekassa eelarvesse lisaraha maksta laste ravikulude katmise kaudu, peaks ka riigieelarves leidma uusi tulusid. Sotsiaalmaksu või tööjõumaksude tõstmist terviseminister selles valguses õigeks ei pea.

"Nii nagu rahvusvahelised soovitused on olnud, et tervisekassa täiendav rahastamine võiks tulla üldistest eelarvetuludest. Aga kahtlemata see, kust need täiendavad eelarvetulud laekuvad, see on nüüd poliitikutele küsimus. Kui me räägime maksusüsteemi muudatustest ka enne 2027. aasta riigikogu valimisi, et mis on need alternatiivsed viisid eelarvesse rohkem tulu kokku koguda ja siin on maailmavaatelised erinevused," nentis Sikkut.