Ma tahaks alustuseks küsida selle algse äriidee kohta. Anda auto ostmiseks laenu inimestele, kellele kohalikud pangad Lõuna-Aafrikas seda ei anna, ja anda neile kasutamiseks kasutatud autosid – see tundub juba kohe ette väga kõrge riskiga ettevõtmine. Kust siit kasumlikkus, tulu pidi tulema, mis see äriidee oli?

Planet42 rendimudel on kindlasti riskantsem, kui on tavaline autoliising või mida pank pakub. Küll aga on oluline siin mainida seda, et kohalikud pangad on palju konservatiivsemad, kui nad oleksid Eestis. Näiteks, kui Eestis sul on olemas sissetulek ja pulss, siis sisuliselt pank annab sulle laenu, et osta auto. LAV-is vähem kui 15 protsenti elanikkonnast kvalifitseerub autoliisingu jaoks.

Meie kliendid ei ole kuidagi eriliselt riskantsed – nad on õpetajad, politseinikud, telekomitöötajad ja nii edasi. Neil on regulaarne sissetulek, see sissetulek on keskmiselt üle 1000 euro netos. Aga neil ei ole lihtsalt juurdepääsu, enamasti siis tavapangafinantseeringule, kuna pangad on väga-väga konservatiivsed.

Meie ärimudel on osta kasutatud auto, mis klient valib mõne automüüja juurest ja siis me rendime selle kliendile välja pikaajalise lepinguga. Klient saab auto tagasi tuua kuue kuu jooksul või pärast esimest kuut kuud või siis võib ka kuni viis aastat seda autot endale hoida ja selle lõpuks välja osta.

See mudel, kuigi ta on riskantsem kui näiteks pangafinantseering, siis sarnane mudel, kus inimestele pakutakse erinevaid lahendusi, kuidas isiklikult auto juurdepääs saada – Eestis näiteks on seda teinud Mogo või siis Eleving Grupp, kus mina enne Planet42 asutamist töötasin. See mudel ise, kuigi mõnevõrra riskantsem, ta töötab.

Meie nii-öelda peamine probleem, kuhu me oleme sattunud, oli see, et meie strateegia oli liialt agressiivne kasv ja kuigi me saime väga heaks selles, et me suudame valida neid õigeid kliente, kellel on võime ja tahe maksta iga kuu auto eest, siis me oleme valinud liialt kehvasid, vanasid, odavaid autosid, mis sageli lähevad katki ja sellest on paljud probleemid tekkinud.

Kas te enne turuga tutvusite? Kui te ütlete, et Lõuna-Aafrika Vabariigi pangad on liiga konservatiivsed, kas äkki tuleb välja, et on põhjus, miks nad on nii konservatiivsed? Miks see olukord on Lõuna-Aafrikas tekkinud?

Selline olukord on enamikus arenevates turgudes. See olukord nagu Euroopas on, et kui sul on sissetulek, siis sa saad erinevatele pangateenustele juurdepääsu nagu autoliising ja krediitkaardid ja kodulaen – see tegelikult niimoodi ei ole arenevatel turgudel nagu LAV või Mehhiko.

Selliseid pangad ei teeninda tervet rahvastikku. Nad lihtsalt ongi konservatiivsemad. Tulud enamasti kasvavad pankadel, mitte neil oleks halb äri, aga lihtsalt nad ei pea võtma riske, et teenida raha.

Jätkuvalt meie probleem, mis on tekkinud, on see, et me oleme pannud head kliendid halbadesse autodesse. Ärimudel ise tegelikult töötab ja veel kord – meil on üle 10 000 auto, üle 10 000 maksva kliendi. Kuukäive on üle kolme miljoni euro.

Pankadel on lisaks sellele, et nad on lihtsalt konservatiivsemad arenevatel turgudel, pankadel on ka väga palju regulatsioone. Väga keeruline on pangana võtta rohkem riski. Kui praegu need väga hästi maksvad nii-öelda liitkliendid, kellel on pangalaenud või autoliisingud, sealt võtta rohkem riske on väga raske. Sa pead panema kapitali rohkem kõrvale, kahjumit tehakse ja nii edasi. Pankadel on tuhandeid teisi teenuseid, krediitkaardid, neil on kodulaenud, lisaks siis liisingutele ja tarbimislaenudele ja nii edasi.

Ehk kui sa fokusseerid ühele asjale, mis meie puhul on siis pikaajaline autorent, siis seda on võimalik teha pankadest paremini. Ma arvan, et kõige parem kommentaar selle kohta on see, et ka pangad ise saavad sellest aru ehk siis Aafrika suurim pank Standardbank investeeris Planet42-te nii oma kapitali kui andis meile ka laenuinvesteeringu ehk siis pank näeb samamoodi. Nad ei taha tegelikult sellel turul mängida, küll aga nad tahavad meiega koos töötada, et sel viisil läbi meie siis kasu saada sellest turust. Me näeme seda, et meil on väga paljud kliendid, kellele meie oleme nii-öelda võimaluse andnud. Neile auto rentinud.

Kui nad aasta–kaks rendivad seda autot, siis nad on oma krediidiajalugu nii palju parandanud meile tehtud maksete tõttu. Nüüd nad kvalifitseeruvad pangaliisinguks. Jällegi pangal on viis – niimoodi nad leiavad endale uusi häid kliente, kui meie oleme neile esimesele võimaluse andnud.

Ütlesite, et head kliendid on soetanud teie kaudu halbu autosid. Ma arvan, et talupoja mõistus eestlasele ütleb, et kasutatud auto on tavaliselt üsna tülikas, et selle remont on oodatust kallim, ta läheb tihti katki. Kas ka seda ei olnud võimalik ette näha, et kui sa hakkad kasutatud autosid inimestele pakkuma, siis tavaliselt need on kulukamad, kui võib-olla ette ennustada võib? Miks siis nii halvad autod?

Kasutatud autod töötasid suurepäraselt, kui meil oli portfell kuni 1000 autot. Jah, nendega küll on tööd. Nad lähevad rohkem katki, kui lähevad uued autod. Küll aga nad on ka tunduvalt odavamad esialgu osta. Mis tähendab, et meil on võimalik pakkuda autot rohkematele klientidele ja see on jällegi siin üks viga või hüpotees, mis ei töötanud suuremal skaalal.

Kui väiksel skaalal me suutsime edukalt kasutatud autode portfelli hallata, siis suures skaalas enam niimoodi ei olnud. Samamoodi näiteks ka auto remondiga, et kui kliendid toovad auto tagasi, siis osa nendest autodest me müüme maha oksjonil, lihtsalt likvideerime, kuna me ei taha sinna uut klienti sisse panna. Aga osa autosid me remondime ära.

Samamoodi väikesel skaalal see tegelikult töötas väga hästi. Me nägime, et need autod, mis läbi koostööpartnerite ära remontisime ja panime uue kliendi sinna sisse, siis need lepingud käitusid vähemalt sama hästi kui need tavalepingud, kus me ostsime auto kolmandalt osapoolelt.

Ja kuna need andmed esialgsetest testidest olid väga head, et kui sadade autode remontimine oli selgelt kasulik, siis hakkasime seda tegema tuhandete autodega ja samamoodi see ei skaleerinud niimoodi, nagu me ootasime. Suures skaalas ei töötanud asi enam nii hästi, kui väikses skaalas töötas.

Kas võiks nii kirjeldada, et seda turgu äkki nii suurt ei olnudki seal? Kui te laienete kiiresti, siis ei ole nii paljude autode teenindamiseks seda remondivõimekust, ei ole üldse nii häid kasutatud autosid saada – tuleb see sellest? Miks see skaala ei töötanud?

Pigem mitte. LAV-i turg on hästi suur, sellepärast me siia tulime. Üks põhjuseid on, et siin on üle 10 miljoni sõiduauto. Samamoodi on hästi palju automüüjaid, autoremonditöökodasid ja nii edasi. Nõudluse poolest me ei ole seda lage veel tunnetanud.

Küll aga, millega me jäime jänni, oli nende protsesside skaleerimine suures skaalas. Kui sa tõesti parandad ühes kuus ütleme 30 autot, siis protsessi on võimalik üsna hästi kontrollida ja tulemused on head. Aga kui sa teed 30 auto asemel 300 autot kuus, siis seda me enam nii hästi hallata ei suutnud. Ja see oli üks nendest põhjustest, miks me nägime viimastel kuudel eriti kiiresti kasvanud lepingute ennetähtaegset lõpetamist, mis oli üks põhjus, mis selle likviidsuskriisi esile kutsus.

Millal te esimest korda aru saite, et võib-olla see äriplaan nii hästi kokku ei tule? Äripäev on viidanud, et nad kuskil aasta aega tagasi juba kirjutasid, et on murepilved Planet42 kohal. Teie teatasite juuli lõpus, et neid võlgasid ei saa teenindada, investoritele tagasi maksta. Tuli see hiljuti teile üllatusena, et sellesse olukorda olite sattunud või millal te aru saite, et on tekkinud raskused?

See likviidsuse kriisi tekkimine tõesti oli väga kiire viimaste kuude jooksul.

Muidugi iga ettevõtte, eriti iduettevõtte kasvatamine – kui sa väga kiiresti kasvad, siis probleeme on alati, iga päev. Enamus probleeme suudad ära lahendada. Nüüd jõudsime kohta, kus erinevate asjaolude kokkulangemisel olime jõudnud sellisesse haavatavasse olukorda, kus välised šokid ehk siis valuutakursi muutus ja majanduslik ebakindlus, mis põhjustas klientide poolt autode tagastamise oodatust palju suuremas mahus, kutsus esile sellise kriisi.

Olukorra halvenemine väga-väga kiiresti käis viimaste paari kuu jooksul.

Seni olite väga edukad, ma räägin just raha kaasamise mõttes. Kuskilt on läbi käinud seitsme aastaga 115 miljonit eurot, 40 miljonit Eesti investoritelt. Kui palju te oma töötamise jooksul – te võite neid numbreid täpsustada – üldse raha suutsite kaasata ja miks see vajadus nii suur oli ning kuidas seda õnnestus teha?

Suurusjärgud on õiged.

See ärimudel nõuab, et me ostame autod ja rendime need välja. Ehk siis hästi kapitalimahukas ärimudel on see. Muidugi autode ostmiseks me enamasti oleme kaasanud laenuraha, kuid ka oma kapitali.

Seitsme aasta jooksul oleme olnud üsna edukad raha kaasamises. Oleme muidugi kõigile investoritele väga tänulikud – jah, tegemist on selgelt riskantse investeeringuga ja oleme jõudnud keerulisse olukorda, kuid olukord ei ole lootusetu.

Oleme kaasanud raha nii Eesti investoritelt, nii laenu- kui omakapitali, aga samuti ka rahvusvahelistelt ja institutsionaalselt investoritelt. Mainisin enne Aafrika suurimat panka Standardbanki. Samamoodi on investeerinud Naspers, kes on üks maailma suurimaid riskiinvestoreid, VC fondid, private equity, family office-tüüpi investorid. Samamoodi krediidifond USA-st näiteks.

Ühesõnaga oleme olnud raha kaasamises selgelt edukad. Need investorid on näinud potentsiaali ja jätkuvalt näeme meie ja näevad investorid potentsiaali, et tulla välja sellest keerulisest olukorrast.

Jällegi ärimudel on selgelt vajalik, nõudlust on. Me ei ole lihtsalt seda piisavalt hästi veel suutnud tööle panna.

Kust see raha pärit on? Kui palju on ta suurtelt rahvusvahelistelt pankadelt, fondidelt, kui palju on seal väikeinvestori raha, näiteks Eesti väikeinvestori raha? Kes teie investor on?

Jah, investorid on kõik need, mis sa nimetasid. Päris väikeinvestoreid meil ei ole. Meil on minimaalse investeeringu hulk ikkagi piisav selleks. Meil näiteks ei ole ka eraisikutest investoreid. Meil on investorid, kes on ettevõtted. Alates siis Eesti väiksematest ühe inimese ettevõtetest kuni Aafrika suurima pangani välja. Ja seal vahel siis kõik muud asjad – VC fondid ja võlafondid erinevatest riikidest. Oleme tõstnud raha nii dollaris, euros kui ka Lõuna-Aafrika randis.

Vist ikka on ka Eesti mõne väikeinvestori raha sinna läinud ettevõtete kaudu. Mintos näiteks on selline platvorm, kus vist 5000 kaupa sai anda laenu. On väikeinvestorid Eestist ka oma raha pannud mõne tuhande kaupa teie ettevõttesse?

Vahendajate kaudu kindlasti.

Kuidas see töötab? On räägitud sellest, kui suurt intressi te nendelt laenudelt pakkusite. On öeldud, et see oli väga kõrge, mis kohe oleks pidanud punase tulukese põlema panema. Kas lihtsalt pakkusite nii head intressi, et see meelitas inimesi, ilma et nad vaataks kõiki riske?

Ma ei oska kommenteerida seda, kuidas investorid oma otsuseid on teinud. Aga jah, intress on olnud. Me räägime peamiselt allutatud laenudest ehk siis laenud, millel ei ole tagatist. Ja nendel on tõesti kõrge intress, et kompenseerida seda riski, mis investor võtab. Oleme algusest peale avaldanud oma numbreid kõikidele investoritele.

Ma saan ainult loota, et kõik investorid on rahulikult kaalunud oma investeerimisotsuseid ja tutvunud kõigi saadaolevate andmetega. Aga seda muidugi garanteerida ei saa. Ma olen kindel, et meisse on investeerinud ka inimesed, kes ei ole seda investeeringut täielikult läbi mõelnud ja sellest on mul väga kahju.

Me tunneme kõigi investorite eest vastutust. Me oleme kaasanud raha sõpradelt, perekonnaliikmetelt, tuttavatelt, kolleegidelt. Meie Planet42 kolleegid ja loomulikult me ka ise oleme ettevõttesse investeerinud. Me tunneme seda vastutust ja teeme kõik, et sellest olukorrast välja tulla.

Kui suurt intressi te maksite? Olen näinud erinevaid numbreid. Kui kõrge see oli?

See oli kuni 20 protsenti.

Miks nii kõrge, kas selliseid laene ei olegi väga raske teenindada? Miks seda raha oli vaja võtta sellise kõrge intressiga?

Investeerisime selle kasvu. Me valisime väga agressiivse kasvustrateegia, mis kokkuvõttes ennast ei ole siiamaani õigustanud ehk siis me ei ole kasumisse jõudnud, mistõttu kuhjuvad kahjumid, mis tähendavad ka kogu aeg suurenevat laenukoormust, mida me nüüd lõpuks ei suutnud täielikult teenindada.

Oluline on rõhutada, et me ei ole kõiki rahalisi vahendeid ammendanud, kuid nägime, et järgmiste kuude jooksul, kui me ei muuda midagi, on see oht olemas, mistõttu me tegime selle otsuse, et peatada allutatud laenude maksed.

Käive on praegu jätkuvalt üle kolme miljoni euro kuus. Klientide rendimaksetest me katame kõik operatsioonilised kulud, palgad ja rendid ja nii edasi. Kuid sellest ei piisa täielikult kogu laenukoormuse teenindamiseks ja seetõttu pidime pausile panema allutatud laenude maksed.

Miks üldse võtta selliseid laene, millele peab maksma sellist intressi? Kas ei oleks võinud jätta need laenud võtmata, raha õnnestus kaasata edukalt madalama intressiga? Miks nii kõrget intressi maksta?

Eesmärk on alati laenata nii madala intressiga kui võimalik ja see on ka aegade jooksul muutunud. Kui me kõige esimese laenu võtsime 20 protsendiga 2018. aastal, siis vahepeal kaasasime raha 12–13 protsendiga ja nii edasi. See sõltub täpselt rahavajadusest ja nõudlusest, pakkumisest.

Idee ikkagi on see, et intress, mis sa maksad, peaks olema väiksem kui see raha, mis sa suudad teenida. Paned selle raha tööle ja teenid rohkem raha kui sa maksad intressi.

Kõige karmimad kriitikud ütlevad, et see asi meenutab natuke püramiidiskeemi – on väga kõrge intressiga laenu andnud inimesed, osa on prominentsed Eesti investorid, kellel omakorda tekib soov järgmistele inimestele öelda, et see on hea investeerimisvõimalus. Uus raha tuleb peale, selle eest saab vanu laene teenindada. Mis te sellele kriitikale vastu ütlete, et kas seal võis tekkida see risk?

Ma saan investorite ja isegi avalikkuse pahameelest aru, kuid oluline on rõhutada jällegi, et kuigi tekkinud olukord on kahetsusväärne, siis siin ei ole midagi pahatahtlikku. Püramiidskeem on selgelt petturlus. Me ei ole tegelenud mingisuguse petturlusega, me oleme alati avaldanud korrektse info. Finantsandmed, investorid on saanud tutvuda ettevõttega, ettevõtte seisuga ja teha oma investeerimisotsused ise.

Olen kuulnud, et maksite endale, ettevõtte juhtidele 25 000 euro eest kuupalka. Kas võib-olla seda natuke liiga palju ei olnud, kas see üldse vastab tõele?

Jah, andmed on korrektsed. See on võetud konsolideeritud aastaaruandest. Mina muidugi elan, töötan Johannesburgis, aga selle taust on see, et Planet42-l on nõukogu, kes teeb ettepanekuid ja otsustab juhatuse liikmete kompensatsiooni.

Mis on oluline rõhutada, on see, et kumbki asutaja pole müünud oma osalust ehk ei ole osaluse müügist raha teeninud. Ja nõukogus oli siis kokkulepe selline, et kui me ei müü osalust, siis palk on selle võrra kõrgem.

Rõhutan ka seda, et see oli 2023. aasta palk ja oleme seda oluliselt vähendanud.

Palju see praegu on?

See info on siis järgmises aastaaruandes.

Te ei taha öelda?

Ei saa praegu seda kommenteerida.

No selge. Ma küsin siis, mis nüüd plaanis on – kuidas see ettevõte ikkagi päästa?

Sellise olukorra tekkimises, kui me analüüsisime seda augustikuu esimestel nädalatel oligi selge, et seal on kaks varianti – kas saame ettevõtteid saneerida või peab esitama pankrotiavalduse.

Pankrotiavaldus on selgelt kõigile osapooltele, nii allutatud laenuinvestoritele kui tagatud laenuinvestoritele kui ka osanikele kõige halvem variant. Pankrott tähendab sisuliselt garanteeritud nulli kõigile, mistõttu otsustasime ettevõtet saneerida, kuna saneerimismenetlus annab võimaluse kõigepealt ettevõttel nii-öelda hinge tõmmata, ümber kujundada nõuded, ümber kujundada ka ettevõtte operatsioonid, toimimised, et siis jõuda jätkusuutlikule majandamisele. See on nüüd meie eesmärk.

Kohus on saneerimisavalduse vastu võtnud ja siis saneerimismenetlust alustanud. Ja nüüd meil on kuni 18. oktoobrini, et kokku panna saneerimiskava, mis tuleb läbi rääkida muuhulgas ka allutatud laenuinvestoritega ning siis võlaosalejad saavad samamoodi hääletada saneerimiskava kinnitamise üle.

Selle kõige alus ikkagi on see, et ärimudel peab tööle saama. See tähendaks, et tulud peavad olema suuremad, kulud peavad olema väiksemad. Kuidas seda saavutada, et rahavoog tuleks positiivne?

Nagu ma enne mainisin, siis ettevõtte käive on piisav, et tasuda operatsioonide kulud, nagu siis palgad, kontorirendid, sellised asjad, kuid ei ole piisav, et täielikult teenindada laenukoormust ehk siis saneerimise eesmärk on ühelt poolt ümber korraldada ettevõtte töö, leida efektiivsusi, hoida kokku kulusid ja teiselt poolt ka ümber kujundada ettevõtte laenud läbirääkimistel võlausaldajatega.

On ka juttu olnud sellest, et teatud Suurbritannia firmad on ettevõttes osalust soetanud. Kes üldse siin osanikud on, mis protsentidega ja kas siin on mingisugust vahet, kellele, milliseid kohustusi mingis eelisjärjekorras tasutakse? Kas oht on see, et Eesti investorid saavad oma raha kätte viimasena?

Ma rõhutan seda, et Eesti investorid on samamoodi – Planet42 emaettevõte on P42 UK Limited, mis on Ühendkuningriigi ettevõte ja ka Eesti osanikud on seal samas ettevõttes. UK ettevõte omab Inclusion OÜ-d, mis on siis see ettevõte, mis on nüüd saneerimises. Enamik osanikest on eestlased, kuid me oleme raha kaasanud erinevatelt välismaistelt fondidelt ja institutsionaalselt investoritelt.

Keegi võtab võib-olla siit mingi otsa üle ning üritab oma raha kätte saada, mõni suurem investor, ja see saneerimine ei õnnestu – seda ohtu ei ole?

Hetkel on nii-öelda kõige tugevamad kaardid tagatud laenuandjate käes ehk siis need on need investorid, kes on investeerinud laenuraha Planet42-te ja nende nõudeid siis tagavad rendilepingud ja autod. Nendega nüüd on läbirääkimised käimas. Samamoodi oleme alustanud nõupidamisi allutatud laenuandjatega.

Kokkuvõttes selgub, millised nõuded tuleb ümber kujundada selle saneerimismenetluse käigus. Praegu on liiga vara, et midagi kindlalt öelda, kes võtab millise kompromissi vastu.

Mis ajaraam sellel olla võiks? Mis hetkeks loodate ettevõtte päästa, sellest saneerimisest välja tuua? Milles kava võiks teil esialgu olla?

See selgub saneerimiskava kokku panemisel ja kava esitamise tähtaeg on 18. oktoober ehk siis umbes kahe kuu pärast.

Oskate kuidagi ennustada, lihtsalt tuvilennu pealt vaadates, kui kaua võtab selle ettevõtte päästmine aega?

See sõltub täielikult läbirääkimiste tulemustest võlausaldajatega, sealhulgas Eesti võlausaldajatega.

Kas see võtab aastaid, kuid?

See sõltub läbirääkimiste tulemustest.

Ühesõnaga, teie loodate, et tegelikult suures osas investorid saavad ikkagi oma raha sealt kätte ja mingi hetk saab ettevõte edukalt edasi minna. Kasvustrateegia enam ei ole nii suur või mis see võti on, et ettevõte päästa? Mis teie parim lootus on?

Minu parim lootus on see, et saame kokkuleppele kõikide investoritega, sealhulgas allutatud laenuinvestorid, tagatud laenuinvestorid, osanikud. Kõik saavad aru ja aktsepteerivad, et ettevõtte päästmiseks on vajalik see, et kõigi jaoks nii-öelda supp lahjeneb. Kõik peavad kompromisse tegema, et jõuda sinna olukorda, kus ettevõte saab jätkusuutlikult edasi toimida ja teenida investoritele raha tagasi. Hetkel mingite numbrite osas on tõesti liiga vara midagi öelda. See sõltub täielikult saneerimismenetluse käigus toimuvatest läbirääkimistest.