Kolmapäevane Eesti Ekspress kirjutab populaarsest finantsinfluentserist ja väikeinvestorist, populaarse "Rikkaks saamise õpiku" autorist Jaak Roosaarest, kes teenis nüüdseks pankroti poole tüüriva Planet 42 jaoks raha kaasamiselt ise vähemalt 300 000 eurot. Iduettevõte müüs kasutatud autosid Lõuna-Aafrikas ja Mehhikos inimestele, kes pankade silmis laenukõlblikud polnud.

"Suur küsimus on siin õhus, et kui need mahud on nii suured, siis kas selline tegevus peaks omama tegevusluba või kuhu ta juriidiliselt paigutub. Sellises mahus tegevus, kus investorite otsimine on olnud avalik ja 12 miljonit eurot on läbi aastate sinna antud ja praeguseks kadumisohus, peaks olema suure tõenäosusega kellegi järelevalve all Eestis. Me küsisime seda tegelikult Eesti riigi väga paljudelt asutustelt: prokuratuur, politsei, rahandusministeerium. Kõik tegelikult näitasid näpuga finantsinspektsiooni suunas," rääkis Ekspress Meedia ajakirjanik Oliver Kund.

Finantsinspektsioon aga endal praegu rolli ei näe.

"Me teeme järelevalvet enda perimeetrisse kuuluva finantssektori üle. Ja see reeglina on selline, kus tegutsevad meie tegevusloaga isikud. Mis sealt väljapoole jäävad, tegevusloata isikud, kui nad vajavad tegevusluba seaduse kohaselt, aga neil ei ole seda, siis see võib olla kuritegu, seda selgitatakse välja kriminaalmenetluses," ütles finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

Prokuratuur aga keeldus kommentaaridest, kuna kriminaalmenetlust käimas ei ole ja kuriteoteadet neile esitatud ei ole. Muu hulgas võiks kuriteoteate esitada justnimelt finantsinspektsioon, kes seda aga tegema ei tõtta. "Aktuaalne kaamera" küsis Kesslerilt, kas selline tegevus, mida Roosaare tegi, vajaks finantsinspektsioonilt tegevusluba.

"Nüüd, mis on "selline tegevus", need faktilised asjaolud tulebki kriminaalmenetluses välja selgitada. Seaduse järgi on nendeks menetlejateks politsei ja prokuratuur," ütles Kessler.

Varem nii rahandus- kui ka justiitsministriametis olnud ning nüüd riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Maris Lauri Kessleri seisukohaga ei nõustu.

"Teatud tegevused on Eestis litsentseeritud, kui nad ületavad teatud mahte, ja see puudutab ka laenuandmist," ütles Lauri, kelle hinnangul võis Roosaare tegevus olla finantsteenuse osutamine.

"Kui need mahud läksid ikkagi teatud piiridest üle, siis nad lähevad regulatsiooni alla. /.../ Finantstehingute selline järelevalve on finantsinspektsiooni tegevusvaldkond. /.../ Nüüd, kui on ikkagi avalikult kirjutatud, nad peaksid sellesse teemasse süvenema, vaatama sisse, mida tehti, kuidas tehti ja kas on rikutud seadust või mitte," rääkis Lauri.

Finantsinspektsioon aga endiselt keeldub seisukohta võtmast, kas Roosaare tegevusel on finantsteenuse osutamise tunnused. Ka nad ise ettevõtjaid selles küsimuses ei nõusta.

"Reeglina seadustes selliseid summalisi määranguid ei ole. Piisab sellest faktist, et võetakse avalikkuselt tagasimakstavaid vahendeid vastu ja selle arvelt krediteeritakse. Ühele ettevõtjale, kui ta finantssektoris tahab tegutsema hakata, meie soovitame alati pöörduda ka õigusnõustajate poole, kes aitavad vastavat riski juhtida, määratleda, kas on vaja tegevusluba või mitte," sõnas Kessler.

Jaak Roosaare ise keeldus "Aktuaalsele kaamerale" intervjuud andmast, väites, et Eesti Ekspress on juba ammendava kommentaari saanud ning rohkem ta intervjuusid ei anna.