Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) allkirjastas kolmapäeval määruste muudatused, mille järgi algavad vastuvõtutegevused nii kutsekooli kui ka gümnaasiumisse peale põhikooli ühtsete lõpueksamite tulemuste avalikustamist.

"Ministeeriumi eesmärk on teha haridustee jätkamine õpilasele võimalikult lihtsaks ja arusaadavaks ning pakkuda paindlikke õpiteid. Gümnaasiumisse ja kutsekooli sisseastumine on edaspidi esmakordselt ühtse algusajaga ning loogilises järgnevuses põhikooli lõpueksamitega, et neid saaks arvestada ka uude kooli sisseastumisel," sõnas Kallas.

Seni on suur hulk Eesti gümnaasiume teinud sisseastumiskatseid enne põhikoolieksameid juba varakevadel. Näiteks korraldasid neli Tallinna kesklinna kooli - Gustav Adolfi gümnaasium (GAG), Tallinna inglise kolledž, Tallinna reaalkool ja Tallinna 21. kool – ühiskatsed juba märtsi keskel, parimatele väljavalitutele korraldati vestlusvoorud aprillis.

Uue korralduse järgi lükkuvad gümnaasiumikatsed neis koolides nüüd suve algusesse – mai lõppu.

"Kui põhikoolieksamite hinded on teada, saame meie alles midagi teha," ütles GAG-i gümnaasiumiosa õppejuht Moonika Tambik ERR-ile.

"Igasugused muudatused on ebamugavad, kui mingi rada on juba sisse tallatud. Peame hakkama ümber mõtestama ja nelja kooliga seda arutama. Ajalises mõttes on uus korraldus meile ebamugav, kuna meie koolid on ka algkooli ja põhilkooliosaga. Korraldada vastuvõttu mai lõpus ja juuni alguses – see on ajamahukas. Meil on katsed olnud väga suure osalejate arvuga," selgitas Tambik.

Tambiku sõnul võivad kesklinna gümnaasiumid tulevikus hakata rohkem arvestama põhikooli lõpueksamite tulemusi – selle võrra saavad nad õpilaste massi vähendada, kes üldse katsetele kutsutakse.

"Kui rääkida ühiskatsetest, siis oli hea, et õpilased said varakult teada, kas nad pääsevad vestlustele. Nüüd nihkub see nende jaoks suve algusesse. See on õpilase jaoks pingeline, et ta on nii kaua aega teadmatuses. Varasem korraldus andis neile ajalise puhvri," sõnas Tambik.

Uue korraga saavad noored oma koolikohast kindla teadmise juuni keskpaigas. "See on väga halb. See on pingeline õpilase ja ka kooli jaoks. See on praegu meie seisukoht, esimesed mõtted," lisas Tambik.

Tambiku sõnul on kesklinna koolidel kavas teha ministeeriumile ka järelpärimisi, et mida ja millal nad gümnaasiumikatsete osas ikkagi täpselt teha võivad.

Samuti korraldavad gümnaasiumitesse ühiskatseid Tallinna ja Tallinna ümbruskonna uued ja populaarsed riigigümnaasiumid. Ka need katsed on aset leidnud kevadel enne põhikooli lõpueksameid ja aastahindeid. Tänavu tehti (küll ebaõnnestunult) ühiskatseid EIS-i süsteemis aprilli alguses.

Saue riigigümnaasiumi direktor Taavi Vilba ütles, et riigigümnaasiumitel pole veel selget plaani, kuidas muudatuste valguses oma gümnaasiumikatseid planeerida, sest olukord on alles värske.

"Ilmselt tuleme teiste riigigümnaasiumite juhtidega sügisel kokku, et plaane arutada. Tõenäoliselt aineteste me enam tegema ei hakka, sest neid teadmisi kontrollitakse juba põhikooli lõpueksamitega," viitas ka Vilba, et eksamitulemustel on tulevikus rohkem kaalu.

Muudatus avaldab mõju ka koolidele, kes võtsid õpilasi gümnaasiumisse keskmise hinde ja lõpueksamite hinnete baasil.

"Mõneti on see muudatus põhjendatud, kui jääb tõesti kehtima see, et õpilane ei pea oma teadmisi korduvalt tõestama. Samas meile kui kogukonnakoolile oleks oluline ka see, kui seadusse lisanduks lisamärkus, et kui õpilane on teinud ära gümnaasiumikatsed, siis ta kinnitaks kohe oma õppkoha, et ei toimuks neid pidevaid liikumisi suve jooksul eri gümnaasiumite vahel, mis muudavad koolidel õppetöö planeerimise raskeks," sõnas Tallinna lähivallas asuva Kiili gümnaasiumi direktor Ruth Pikkorainen.

Pikkoraineni sõnul on Kiili gümnaasiumi õpetajad mures, et kui põhikooli eksamid tuuakse varasemaks, siis kas nad jõuavad õpilastele ikka kogu vajaliku materjali edasi anda. Et tõstetaks õppekoormust ja õpetamiskoormust Pikkorainen võimalikuks ei pidanud – õpetajad ei õpeta ainult põhikoolilõpetajaid, vaid peavad tunde andma ka teistes klassides ja nii nad lihtsalt ei jõua intensiivõpet teha.

"Ka kordamiseks jääb õpilastel aega väheseks, sest eksamiperioodi pole ette nähtud," sõnas Pikkorainen.

Põhikooli lõpetamiseks tuleb õpilasel sooritada eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika eksam ning üks eksam omal valikul. Valikeksami saab sooritada vene keeles, bioloogias, keemias, füüsikas, geograafias, ajaloos, ühiskonnaõpetuses või inglise, prantsuse, saksa või vene keeles võõrkeelena. Põhikooli lõpetamiseks tuleb õpilasel kolmandas kooliastmes sooritada loovtöö.

Sel aastal oli põhikooli esimene riigieksam eesti keel 31. mail ja viimane kohustuslik eksam matemaatika 6. juunil. Järgmisel aastal ehk uue korra järgi toimub eesti keele eksam 22. aprillil, B1-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena kirjalik eksam 21. aprill ja suuline eksam 22.-24. aprillil ning matemaatika eksam 7. mail. Tulemused selguvad 16. maiks. Peale seda saavad õpilased võimalused ka korduseksamiteks.