"Tõsi on see, et meil tuleb Eestis kärbete olukorras lahendada olukord, kus Tartu vangla on sisuliselt tühi. Ja selle küsimuse lahendamiseks on mitu erinevat võimalust, millest üks on see, et me müüme selle maha. Teine on see, et me konserveerime hoone ja kolmas on see, et me rendime kohti välja," rääkis Pakosta laupäeval ERR-ile.

Mahamüümine oleks tema sõnul kõige kahjumlikum, kuna niivõrd eriotstarbelisele kinnisvarale ei pruugi sobiva hinnaga ostjat leida. Samuti ei sobiks vangla lammutamine, kuna selle kulud oleks väga suured ja samas võib ka Eestis endal vanglat tulevikus taas vaja minna. Samuti ei oleks ministri hinnangul mõistlik hoonet lihtsalt tühjana hoida, kuna ka see nõuab kulutusi.

"Ja jääbki üle see kolmas variant, mille kohta veel poliitilist otsust ei ole, aga mille sisuks on see, et me sõlmime mõne teise riigiga, eelistatavalt NATO riigiga, lepingu ja me lepime kokku, millistel tingimustel milliseid vange me ajutiselt siis Eestisse võtame, loomulikult väga mõistliku raha eest. Ja seda saab nimetada ka vanglakohtade väljarentimiseks," rääkis Pakosta.

Valvurid oleks Eestist

Kui vangid tulevad välismaalt, siis vangivalvurid oleksid ikkagi Eesti kodanikud, rõhutas minister.

"Meil on Eestis maailma üks kõige paremaid justiitskorrektsiooni süsteeme, mis tähendab ka seda, et meil on väga suurepärased vangivalvurid. Nad on väga kontrollitud taustaga, väga hea väljaõppega, väga hea relvastusega. Ja meil tegelikult Tartus ju on ka praegu rahvusvahelisi sõjakurjategijaid ning meie inimesed saavad selle kõigega väga suurepäraselt toime," rääkis Pakosta.

"Ehk et mõte ongi selles, et me looksime Eestis töökohti juurde. Me räägime laias laastus umbes 400 töökohast. Need on hea palgaga töökohad ning tegemist on ju siis tegelikult nagu ekspordiga - teine riik maksab meie töö kinni ja piltlikult öeldes jätab sealt ka siis [meile] mõistlikul määral kasumit," lisas ta.

"Nii et vanglakohtade väljarentimine tähendaks seda, et me anname Eesti inimestele väga head tööd, väga head väljaõpet ja meil on need inimesed olemas ka muudeks vajadusteks, mis võivad tekkida. Meil on väga hea väljaõppega inimesed, siis sellisel juhul siin kohapeal olemas," selgitas minister.

Teenuse pakkumise esikohal turvalisus

Pakosta rõhutas vestluses ERR-iga korduvalt, et sellises lepingus peab esikohal olema Eesti inimeste  turvalisus ning vastavalt sellele tuleb valida ka siia toodavad vangid.

"Me ei lähe püüdma parimat hinda. Me läheme püüdma kõige paremat turvalisust Eesti elanikele ja see tähendab seda, et meil on terve rida punaseid jooni," rääkis justiitsminister. "Näiteks, et me võtame ainult selliseid vange, kellel ei ole linnaluba. Me võtame ainult selliseid vange, kes kõik pöörduvad tagasi oma asukohariiki, et mitte ükski vang ei vabane Eestisse. Ja nii edasi - seal on veel terve rida selliseid väga rangeid turvalisuse nõudeid, mida me silmas peame."

"Eesmärk on see, et tänu lisanduvatele töökohtadele, tänu lisanduvale Eesti inimeste väljaõppele ja kõigele sellele tegelikult meie inimeste turvalisus isegi tõuseks," rõhutas Pakosta.

Tasu võiks ulatuda paarikümne miljonini aastas

Rääkides sellise teenuse maksumusest, tõi Pakosta välja ühe vanglakoha hinna 3500 eurot kuus.

"Me teame, mis on meil Eestis praegu see raha, mida maksumaksja kuus maksab ühe vangi kohta ja see on umbes 3500 eurot. Tegelikult on ühe vangi kulu Eestile suurem, kuna seal sisalduvad ju veel ka nii-öelda ühiskonda tagasipöördumise toetused saamata jäänud tööjõumaksud ja nii edasi. Aga see 3500 eurot on siis kuus jämedalt võttes see raha, mis kulub maksumaksjal ühele vangile, kui ta on vangistuses. Nii et sealt me saame hakata edasi liikuma," rääkis ta.

Teenuse täpne hind hakkab sõltuma siiski teise riigiga sõlmitava lepingu detailidest ja tingimustest.

"Rõhutan ka seda, et Eestis on vanglate süsteem tõesti väga moodne, väga ökonoomselt üles ehitatud. Teistes riikides kipub see igakuine summa olema suurem, me oleme alla Euroopa Liidu keskmist oma kuludega," lisas ta.

"Ja kui me niimoodi arvutame, et me võiksime võtta umbes 250-500 vangi, siis kuskilt me hakkame rääkima summadest 30 miljonit eurot," hindas minister.

Vangid võiks tulla Ühendkuningriigist, Rootsist, Hollandist

Võimalike riikidena, kust vange Eestisse võiks tuua, nimetas Pakosta vähemalt kolme riiki.

"Tõsi on see, et Suurbritannia on nende riikide hulgas, kus vanglakohti on puudu. Aga neid riike on veel, nimetada võin näiteks Rootsit või Hollandit. Ja need riigid aktiivselt otsivad võimalust, kuidas see küsimus lahendada," märkis justiitsminister. "Suurbritannia on olnud nende riikide hulgas, kes on tõesti seda huvi väga aktiivselt tundnud," lisas ta kommenteerides Briti meedias levivaid teateid võimalusest tuua Ühendkuningriigi ülekoormatud vanglatest vange Eestisse.

Tema sõnul on Euroopas ainult neli riiki, kus ei ole olnud viimasel kasvanud vajadus vanglakohtade järele ja Eesti saab olla õnnelik olla selle üle, et meil on suhteliselt madal kuritegevuse tase.

"Meil on ka maailma üks kõige paremaid justiitskorrektsiooni süsteeme ehk et meil vangid ei põgene, meie vangid suudetakse väga sageli ka ühiskonnas õiguskuulekateks tagasi suunata ehk et nad ei tule ka väga kiiresti tagasi vangi. Nii et meil töötab see süsteem väga hästi ja ka see lisab meile au ja kuulsust, et meie vastu tõesti tuntakse huvi.

Briti meedia: vanglates ei jätku kohti

Ühendkuningriigi meedia kirjutas sel nädalal, kuidas Briti vanglates napib kohti, mistõttu ei saa võimud kõiki süüdimõistetud vangi saatagi või peavad need varem vabaks laskma. Vanglakohtade nappusele oodatakse leevendust Eestilt, märkisid lehed.

Briti ajaleht The Sun kirjutas reedel, et 30. augusti seisuga oli Inglismaa ja Walesi vanglates kokku 88 350 inimest, mis on suurim arv alates 2011. aastast. Vangide arv on viimase kolme aasta jooksul kasvanud, olles 2021. aasta aprillis Covidi-kriisi ajal langenud 77 727-ni.

Ajaleht Daily Mail märkis, et kinnipeetavate arvu kasvatasid veelgi hiljutised paremäärmuslaste korraldatud rahutused, mille tõttu vahistati Ühendkuningriigis sadu inimesi.

See sundis valitsust eelmisel nädalal käivitama operatsiooni "Early Dawn", et vältida vanglate ülerahvastatust, kuna üha rohkem märatsejaid mõistetakse süüdi. Plaani üks komponent on "üks sisse, üks välja" poliitika, mis hoiaks ära vangide arvu suurenemise vanglates. See võimaldab süüdistatavaid hoida politseikambrites ja neid ei kutsuta magistraadikohtusse enne, kui vanglas on vaba ruumi.

Pärast ametisse astumist on leiboristid vähendanud trellide taga kantavate karistuste osakaalu 50 protsendilt 40 protsendile. 10. septembril algava ajutise meetmega vabastatakse septembris ja oktoobris vanglatest kohtade nappuse tõttu eeldatavasti 5500 süüdimõistetud kurjategijat.

Briti meedia teatel oli Pakosta hinnanud teenuse maksumust umbes 25 miljonile naelsterlingile (30 miljonile eurole).