"Kahjuks tõesti Orban on hakanud vastasmeeskonnas mängima selles konkreetses küsimuses," ütles Tsahkna esmaspäeva õhtul usutluses "Välisilmale". "Ma arvan, et ta räägib oma valijatega Ungaris ja väga kaugel sellest, mida me Euroopas oleme kokku leppinud," lisas Tsahkna.

Tõdemusele, et Euroopa Liit, mille eesistujariik Ungari praegu on, ei saa ka omalt poolt Ungari suhtes midagi eriti teha, vastas Tsahkna: "Eks me ikka saame. Euroopa Liidu [lepingu] artikkel 7 menetlus on alanud, mis tähendaks liikmesriigi hääleõiguse peatamist. Ma ei ole küll optimistlik, et see juhtuks, kuna selleks oleks vaja kõigi 26 riigi nõusolekut, aga vähemalt me tahame nüüd lähiajal tekitada olukorra, kus 21 riiki saavad selles protsessis minna edasi."

"Aga ega see (Ungari selline käitumine – toim.) head ei tee. Otseselt ju [EL-i] poliitika ei muutu, aga ta on suutnud päris mitmeid olulisi otsuseid blokeerida. Kasvõi näiteks Euroopa Rahurahastu rahade eraldamine, kuigi me suutsime ikkagi leida lahenduse ja anda külmutatud Vene varade kasumitest 1,5 miljardit Ukrainale üle, mida ka Eesti on vedanud.  Aga kindlasti sellised soolod hoopis teise retoorikaga, mida Orban teeb, see kindlasti ei tee meid tugevamaks," rääkis välisminister.

Ukraina peab saama ise rahutingimuste üle otsustada

Rääkides Ukrainas käivast sõjast, ütles Tsahkna, et peab õigeks selle vägede tungimist Venemaa territooriumile Kurski oblastisse.

"Ega Ukrainal midagi muud üle ei jäänud, kui see riskantne sõjaline operatsioon Kurskis ette võtta ja nad on olnud selles väga edukad. Kindlasti see tõstis ka Ukraina inimeste enda lootust. Aga sellega näitas Ukraina läänele ja tegelikult ka Putinile, et nad on võimelised sõdima edukalt," märkis minister.

Ta lisas, et nende vägedega, mida Ukraina kasutab Kurski oblastis ja kui nad oleks suunanud need idarindele Donetski oblastisse, poleks nad ikkagi suutnud edu saavutada, sest Vene kaitserajatised on seal nii tugevad.

"Selline manööver nagu praegu Kurskis ja tulevikus võib-olla veel ka mujal, oli ainuvõimalik ja muidugi ka selleks, et viia sõjategevus Venemaa territooriumile ja tagalasse," ütles välisminister.

Tsahkna rääkis ka, et Eesti sooviks, et lääneriigid võtaks maha kõik Ukrainale kehtestatud piirangud lääne relvade kasutamisel. "Ukrainal ei ole võimalik sõdida käed selja taha seotult ja see sõda nii võita," ütles ta.

Tsahkna ennustas ka, et sügisel hakatakse esitama erinevaid rahuinitsiatiive sõja lõpetamiseks.

"Peab olema väga ettevaatlik, et selle käigus midagi maha ei müüda," rõhutas ta. Ta lisas, et Eesti huvi on ka seista koos Argentiinaga Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski rahuplaani viienda puntki eest, mis see puudutab territoriaalse terviklikkuse printsiipi. "See on meile väga tähtis ja muidugi ka Ukrainale, et rahuplaan ei hakkaks seda kahjustama," märkis ta.

"Mida me kindlasti ei soovi ükspuha, kas Donald Trumpi või kellegi teise initsiatiivil, et hakatakse ukrainlastele peale suruma mingit diili. Või veel hullem, kui tehakse mingid diilid üle nende peade või isegi üle Euroopa peade, mis tegelikult mõnes mõttes natuke juhtus, kui toimus eelmine rahukonverents, kus Euroopa jäi tegelikult natuke kõrvale," lisas Tsahkna.

Euroopa ja USA

Kommenteerides olukorda, kus Saksamaa kahel liidumaal saatis suur edu Vene-sõbralikke äärmusparteisid ning Prantsusmaal pole juba nädalaid nimetatud uut peaministrit ja valitsust, tõdes Tsahkna, et ärev julgeolekuolukord, majandusraskused ja migratsioon on pannud inimesi äärmuste poolt hääletama, kuid see ei mõjuta siiski veel nende riikide välispoliitikat.

"Ma Eesti välisministina olen praegu suhteliselt rahulik Saksamaa ja Prantsusmaa välis- ja julgeolekupoliitika suhtes, mis puudutab ka Ukraina abistamist," ütles ta.

Sama leidis ta ka Ameerika Ühendriikides toimuva kohta, kus eelkõige vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump on esinenud meie jaoks muret tekitavate avaldustega.

"See retoorika, mis on enne valimisi, on alati äkilisem, kuna sellega püütakse ju viimaseid kõikuvaid hääli ning seepärast peabki see retoorika olema äärmuslikum," rääkis Tsahkna. "Aga USA-l on kindlasti oma huvid, need jätkuvad ja nad on kindlasti sarnased, stiil võib muutuda, aga ei ole kindlasti ka Trumpi huvides, et Ukraina sõda venima jääb."

Tema kinnitusel suhtleb Eesti kõikide osapooltega. "Meie ajame oma USA-poliitikat edasi, meie huvid on ühesugused, ükskõik kes presidendivalimised võidab."

Tsahkna leidis ka, et USA huvid ei muutu samuti pärast presidendivalimisi ning Ukraina ja Venemaa teemad jäävad USA agenda tippu. Samuti on suhted Eurooaga on Ameerika agenda tipus, kuna USA ei saa ka ilma Euroopata majanduslikult hakkama, leidis ta.

Palestiina tunnustamisest

Kommenteerides tänavu mais ÜRO Peaassambleel toimunud hääletust, kus Eesti toetas resolutsiooni, mis tõstab Palestiina vaatlejariigi positsiooni maailmaorganisatsioonis ning kutsub talle pakkuma täisliikme staatust, ütles Tsahkna, et peab Palestiina riigi tunnustamist siiski veel enneaegseks.

"Ma ei pea praegu vajalikuks Palestiina tunnustamist valitsuse poolt ette võtta. Küll aga me andsime väga selge sõnumi, kui oli Palestiina ÜRO-resolutsiooni hääletus, kus me tavaliselt oleme jäänud erapooletuks. Aga seekord me väga selgelt toetasime, et Palestiina riik saab endale rohkem mõju ka ÜRO-s, mitte küll täisliikmena, aga tal on olemas hääl," rääkis välisminister.

"Ma arvan, et need protsessid lähevad edasi ja loodetavasti selles suunas, et tekib üldse võimalus läbirääkimisteks ja see kahe riigi poliitika saab reaalselt ka tehtud," lisas ta.

Tsahkna sõnul tuleb selle protsessiga edasi minna samm-sammult, kuna praegu on konflikt seal väga kuumas staadiumis.

"Ja teiseks me peame olema ka kindlad, mis saab Palestiina riigist. Täna pole meil Iisraeli poolt isegi soovi alustada läbirääkimisi ja pinged on ikka väga üleval, kuni selleni, et pantvangid tapeti vahetult enne võimalikku üleandmist. See olukord on keeruline," märkis ta.