"Maailm on olnud tunnistaja Venemaa sõja julmustele. Ja ometi on ikka veel mõned, kes süüdistavad selles sõjas mitte sissetungijat, vaid neid, keda rünnatakse," ütles paremtsentristist Saksamaa endine kaitseminister von der Leyen.

"Ikka on mõned, kes süüdistavad selles sõjas mitte (Venemaa presidendi Vladimir) Putini võimuiha, vaid Ukraina vabadusjanu. Nii et ma tahan neilt küsida, kas nad süüdistaksid ka ungarlasi Nõukogude Liidu vägede sissetungis 1956. aastal?" ütles ta.

Von der Leyen kritiseeris Budapesti vastumeelsust ühineda oma EL-i partneritega Ukraina abistamisel Venemaa sissetungi tõrjumiseks ning Ungari valitsuse otsust tugevdavaid sidemeid Moskva ja Pekingiga.

Orban ütles vastuseks, et teda üllatas von der Leyeni kõne ja ta lükkas tagasi igasuguse võrdluse Ungari 1956. aasta Nõukogude Liidu vastase ülestõusu ja Ukraina võitluse vahel oma territooriumi kaitsmiseks.

Orban kordas ka üleskutset relvarahu sõlmimiseks Ukrainas.

Ungaris alates 2010. aastast võimul olnud Orban, kelle riik täidab praegu EL-is kuuekuulist eesistumisperioodi, on korduvalt tülitsenud Euroopa institutsioonidega seetõttu, et ta on õõnestanud Ungaris demokraatlikke norme ning loonud tihedad suhted Venemaa ja Hiinaga väljaspool EL-i poliitikat.

Juulis tekitas Orban poleemikat, kui ta kohe eesistumise alguses sõitis valitsuse sõnul rahumissioonile Moskvasse ja Pekingisse ilma seda oma EL-i partneritega kooskõlastamata.

Von der Leyen kritiseeris ka Ungari samme, millega leevendati viisapiiranguid venelastele ja valgevenelastele, ning Budapesti ja Pekingi vahelist kokkulepet, mis lubab Hiina politseinikel Ungaris koos oma Ungari kolleegidega patrullida.

"Kuidas saab olla, et Ungari valitsus kutsub Vene kodanikke meie liitu ilma täiendava turvakontrollita? See muudab uue Ungari viisaskeemi julgeolekuriskiks mitte ainult Ungarile, vaid kõikidele liikmesriikidele," ütles ta.

"Kuidas saab olla, et Ungari valitsus lubab Hiina politseil oma territooriumil tegutseda? See ei kaitse Euroopa suveräänsust, see on välissekkumise tagauks," lisas von der Leyen.

Ta viitas ka Ungari jätkuvale sõltuvusele Venemaa energiast pärast seda, kui paljud 27-liikmelise EL-i riigid vähendasid oma sõltuvust vastuseks Venemaa sissetungile.

"Üks liikmesriik otsis lihtsalt alternatiivseid võimalusi Venemaalt fossiilkütuste ostmiseks. Venemaa on ikka ja jälle tõestanud, et ta pole lihtsalt usaldusväärne tarnija. Enam ei saa olla vabandusi. Kes tahab Euroopa energiajulgeolekut ennekõike, peab sellesse panustama," ütles von der Leyen.