Brüssel alustas 2022. aastal Ungari suhtes nn tingimuslikkuse menetlust eesmärgiga blokeerida talle ette nähtud väljamaksed, kuna riik on rikkunud avalike hangete reegleid ning eksinud kontrolli- ja läbipaistvusnõuete vastu.

Budapest viis läbi nõutud reformid ja sai osa rahast kätte, kuid 19 miljardit eurot jäi külmutatuks.

EL-i regulatsiooniga määratud aeg sai täis 2024. aasta lõpus ja külmutatud summa esimene osamakse suuruses 1,04 miljardit eurot jääbki Ungaril saamata, ütles Euroopa Komisjon teisipäeva õhtul.

Rahvuslasest peaminister Viktor Orbán on alates ametisse naasmisest 2010. aastal tugevdanud võimuhaaret, mistõttu on mõned tema liitlased kõvasti rikastunud.

Euroopa Komisjon jõudis juulis avaldatud raportis tõdemuseni, et Ungari ei täida Euroopa Liidu demokraatianorme eriti korruptsiooni, poliitilise rahastuse, huvide konflikti ja ajakirjanduse sõltumatuse vallas.

Orbán lubas võidelda ja kaitsta raha, "mis on meie oma".

"Nad püüavad pidevalt ungarlastelt igasuguste vahendite ja meetoditega raha ära võtta," ütles ta detsembris, ähvardades vetostada EL-i eelarve, kui surve ei kahane.

Orbán on sattunud majanduslanguse tõttu surve alla ka kodumaal ja kolmapäeval nõudis tema uus poliitiline vastane Péter Magyar ennetähtaegseid valimisi, kuna mitme arvamusküsitluse põhjal on tema partei juhtpositsioonil.

Korralised valimised peaksid tulema alles 2026. aasta kevadel.

"Aeg hakkab otsa saama. Toogem valimised ettepoole, et riik ei peaks tarbetult veel üht aastat kaotama," ütles ta uusaastakõnes.

"Me toome koju miljardid, mida Euroopa Liit meile võlgneb," lubas ta.