Soome eelarvekõneluste seekordne peateema on avaliku sektori koomaletõmbamine
Soome valitsus alustab järgmise aasta eelarvekõnelusi. Nii peaministri kui rahandusministri sõnul on suurem osa kärbetest ja maksutõusudest juba kevadel ära otsustatud, ees ootab aga veel avaliku sektori tõhustamine.
Soome valitsus otsustas kevadel teha kokku üheksa miljardi euro ulatused kärpeid ja maksutõuse, sest Soome võlakoormus on liiga suur. Vaatamata valusatele otsustele tuleb järgmisel aastal ikkagi üle 12 miljardi euro laenu võtta. Peaminister Petteri Orpo sõnul oleks laenuvajadus ilma kevadise kokkuleppeta olnud veel nelja miljardi euro võrra suurem.
Kui augustis rahandusministeeriumi juhtimisel esimest korda järgmise aasta riigieelarvet arutati, siis ütles rahandusminister Riikka Purra, et suuri muudatusi enam ei tule, aga kuna kõik meetmed ei ole toiminud, tuleb mõned kärped veel ette võtta. Seekord on peamine kokkuhoiukoht avalik sektor. Kuna seal on 80 protsenti kuludest tööjõukulud, siis tähendab see ka koondamisi.
"Näiteks riigijuhtimise kulude kärped, mille ministeeriumid on enda haldusala ametitele ülesandeks teinud, need on vägagi keerulised ja tähendavad ka töötajate koondamist," ütles Purra.
Viimastel aastatel on riigi palgal olevate inimeste arv Soomes kasvanud ligi kaudu paar tuhat töötajat aastas. Nüüd on ees päris paljude töökohtade kaotamine.
Esialgu pidi kaitse- ja julgeolekuvaldkond kärbetest pääsema, aga nüüd on siiski plaanis ka näiteks kaitsepolitseilt kokkuhoidu nõuda ja see tähendab ligikaudu kümne protsendi töötajate koondamist. Riikka Purra avaldas MTV-3-le antud intervjuus veendumust, et kaitsepolitsei SUPO saab hakkama
"Julgeolek on selle valitsuse peamine prioriteet ja neid valdkondi on püütud ülemäärase kärpimise eest kaitsta. Samas tuleb vaadata kogu avalikku sektorit. Ka sellistes valdkondades on alati võimalik tegevust tõhustada ja leida paremat tootlikkust. Ka Soome avaliku sektori tootlikkus on liiga nõrk," ütles rahandusminister Purra.
Peaminister Petteri Orpo rõhutas Soome ringhäälingule Yle antud intervjuus, et kaitsekulutuste kallale ei minda. Need on kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja kui NATO otsustab kaitsekulutusi tõsta, siis teeb seda ka Soome.
"Selles kahes protsendis ei saa ei meie ega ka tulevased valitsused järeleandmisi teha. Isamaa kaitsmine ja julgeolek on nii eksistentsiaalne küsimus, et kui vaja, siis tuleb kaitsekulusid tõsta. Samamoodi Ukraina toetamine - me peame suutma seda jätkata," tõdes Orpo.
Valitsust on ka kritiseeritud, et kärped ja maksutõusud on puudutanud töötajaid ja väikese sissetulekuga inimesi, aga ettevõtjaid mitte. Peaminister Orpo tuletas meelde, et just ettevõtlusest sünnib majanduskasv.
"Kui me lisame ettevõtete maksustamist, siis ei teki töökohti," ütles Orpo. Soome valitsus peab eelarvekõnelusi teisipäeval ja kolmapäeval. Valitsuse liikmed on mõista andnud, et 95 protsenti on juba kokku lepitud. Peaminister Orpo nentis, et see viis protsenti võib olla tegelikult kõige keerulisem, aga avaldas veendumust, et neli valitsuserakonda jõuavad kokkuleppele.
"Selle ühe miljoni leidmine võib olla mõnikord keerulisem kui sadade miljonite liigutamine, aga ma usun, et me jõuame siiski üsna sujuvalt eesmärgini," ütles peaminister Orpo. Ta lisas, et kui eelarve valmis, hakatakse arutama ka kasvumeetmeid, kuidas Soome majandus kasvule pöörata.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi