Moskva linnakohus leidis, et teadlane Aleksander Šipljuk on süüdi riigireetmises ning karistas teda 15 aastaga vanglas, vahendas riiklik uudisteagentuur TASS kohtu teadet.

Võimud on viimase paari aasta jooksul võtnud kinni mitu prominentset teadlast, kellest vähemalt kolm on vahistatud alates Moskva kallaletungist Ukrainale 2022. aasta veebruaris.

Siberis Novosibirski linnas asuva Hristjanovitši nimelise teoreetilise ja rakendusliku mehhaanika instituudi direktor Šipljuk võeti kinni 2022. aasta suvel ning teda on sestsaadik hoitud kinni Moskva kurikuulsas Lefortovo eeluurimisvanglas.

Tema kolleeg samast instituudist Anatoli Maslov võeti kinni umbes samal ajal ning talle määras kohus mais samuti väidetava riigireetmise süüdistuse alusel 14 aastat vangistust.

TASS-i kohaselt leidis kohus kinniste uste taga peetud protsessil, et Šipljuk on süüdi kahes riigireetmise süüdistuse punktis. Üksikasju kaasuse kohta on avalikkuseni jõudnud ülimalt vähe.

Vene meedia kirjutas, et Šipljuki süüdistati Venemaa ülehelikiirusel töötava relvastuse kohta teabe edastamises võõrriigi esindajatele.

TASS märkis, et 57-aastane teadlane ei tunnistanud end süüdi.

Tema 77-aastane kolleeg Maslov mõisteti süüdi samuti kinniste uste taga peetud kohtuprotsessil. Vene meedia kirjutas, et teda süüdistati Venemaa ülehelikiirusel lendava raketiprogrammi salastatud teabe edastamises Saksamaa luurele.

Veel vähemalt kolm teadlast Novosibirskist, mis on Venemaa üks teaduskeskusi, on võetud kinni alates 2022. aastast.

Moskva on aastate jooksul avaldanud survet teadlastele ja võtnud kinni terve rea ülikoolide professoreid, kuid see trend süvenes alates Moskva okupatsiooniväe sissetungist Ukrainasse.