Kallas rääkis, saates "Esimene stuudio", et põhjus, miks ta võttis vastu otsuse kandideerida erakonna esimeheks, oli vastutustunne. "Minu arust oleks olnud väga vale seda väljakutset mitte vastu võtta. Sellepärast et see on vastutustunde küsimus," lausus ta.

Ta rääkis, et põhjused, miks erakond loodi, ei ole Eesti poliitikast ära kadunud. "Soov, et ka järgmistel valimistel oleks inimestel valikut, lisaks sellele, mis on pikaaegsed traditsioonilised parteid olnud. Et oleks valida ka liberaalset ja uuendusmeelset alternatiivi."

Valijate ootused on need, mida erakond ei ole valitsus olles suutnud täita, lausus Kallas. "See on aus enesekriitika. Ilma selleta me seda linna uuesti üles ei ehita. Me oleme oma õppetunnid saanud. Teame, mis me peame tegema, selleks et täita neid valijate ootusi."

Saatejuht küsis, miks läks nii, et erakonna reiting on nii madal.

"Keegi ju ei oota, et kui laupäeval valitakse erakonnale uus esimees, siis teisipäeva hommikuks on reiting kasvanud," vastas Kallas. Ta lisas, et valija usaldus on see, mis paneb reitingu kasvama ning et see tuleb nüüd tagasi võita.

"Kusjuures usalduse saamine esimest korda on palju lihtsam kui selle tagasivõitmine," nentis ta.

Kallas ütles, et ootused olid, et erakond toob muutusi, teeb asju teistmoodi ning suunab pika vaatega otsuseid. "Me kõiki neid eesmärke täna sellises mahus ei täita ei ole võinud."

Erakonna saavutustena loetles Kallas abieluvõrdust ja eestikeelsele õppele üleminekut.

Saatejuht märkis, et sama juttu saates räägiksid ka Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajad. Kallas ütles, et ta ei ole selles kindel, kuna erakonnad, kes on pikalt Eestit juhtinud – neil oli 30 aastat aega, et eestikeelsele õppele ülemineku reform teha.

Saatejuht küsis, mida erakond muudab, et populaarsus tõuseks.

"Tegusid tuleb näidata. Inimene hindab tegude järgi," sõnas Kallas. "Teod tähendavad seda, et valitsuse tasandil tuleb vastu võtta otsuseid ja seista oma otsuste eest."

Samuti ütles ta, et erakond peaks otsuste tegemisel rohkem valijatega suhtlema.

"Valija usalduse saab tagasi siis, kui päriselt teod tulema hakkavad," lausus Kallas.

Kallas rääkis, et kui Margus Tsahkna oli erakonna juht, siis olid valitsuses väga ebamäärased ajad, mis tänaseks on selginenud.

Ta märkis, et kuigi valitsuserakondadel on maailmavaatelised erinevused, on nüüd neil selge siht ja erakonna esimeestel on kindlus, kuidas nad peaksid oma erakonda valitsuses esindama.

Kallas ütles, et enda otsuste eest seismine ei tähenda valitsuses kompromissituks muutumist.

"Eesti 200 eesmärk on, et ka pikas plaanis suudaksime majanduse uuesti kasvule viia," rääkis Kallas. "Me ei saa keskenduda ainult sellele, kuidas me viime riigi eelarve tasakaalu suunas või riiki kaitseme. Need on kaks fundamentaalset asja ja seal ei ole eriarvamusi."

Saatejuht küsis, et kui Kallas näeb, et kahe järgneva aasta jooksul menetlemiste tähtaeg ei lühene või oskustööjõudu Eestisse ei saa lihtsamalt tuua – Eesti 200 soovid –, siis kas erakond saab valitsuses olla.

"Kui me absoluutselt valitsuses ei suuda kokkuleppele jõuda selles, mismoodi me majanduse konkurentsivõime jaoks erinevaid samme astume, siis tekib küll küsimus, miks me seal valitsuses oleme, sest mis eesmärki see valitsus siis laias plaanis täidab, väljaarvatud see, et me liigume eelarve tasakaalu suunas," rääkis Kallas.

Ta lisas, et majanduses on vaja teha otsuseid, mis ei ole alati väga populaarsed. "Oskustööjõu suuremas mahus sisse lubamine, mida ettevõtjatel väga vaja on – see ei saa olema populaarne."

Kallas rääkis, et Eestil on eelarve tasakaalust puudu 2,2 miljardit eurot, millele lisanduvad täiendavad kaitseinvesteeringud mahus 1,6 miljardit. "Järgmisel aastal on meil orienteeruvalt puudujääk ligi kolm miljardit."

Saatejuht küsis, kas Kallas astub haridusministri kohalt tagasi, kui hariduslepet ei sünni.

Kallas ütles, et ta sõnu tõlgendati tol korral valesti.

Ta märkis, et põhjus, miks omavalitsused pole valmis hariduslepet sõlmima, on see, et õpetajate koormuse raamide kokkuleppimine võib tuua omavalitsustele õpetajate palga osas lisakulusid. Samuti ütles ta, et pole mingit alust öelda, et õpetajate alampalk järgmisest aastast tõuseb.

Kallas nimetas õpetajate ülekoormust probleemina, mis tuleb haridusleppes lahendada.

Huvihariduse raha on praegu kärpeülesande sees, kuid lasteaiaõpetajate toetust valitsus ei kärbi, lisas ta.