"Komisjon teostaks kogu föderaalvalitsuse finants- ja tulemusauditi ning teeks soovitusi põhjalikeks reformideks," ütles Donald Trump neljapäeval New Yorgi Majandusklubi ees esinedes. Elon Musk on nõustunud sellist paneeli juhtima.

Trump ja Musk on omavahel lähedasemaks saanud, kuna Muski poliitilised vaated on muutunud konservatiivsemaks. Hiljutises vestluses X-is soovitas Musk Trumpil moodustada komisjon, mis tegeleks valitsuse kulutuste vähendamisega inflatsiooni vastu võitlemiseks.

"Ma oleksin hea meelega valmis sellises komisjonis kaasa aitama," ütles Musk augustis. Neljapäeval kinnitas ta X-is: "Soovin Ameerikat teenida, kui selline võimalus tekib. Pole vaja tasu, tiitlit ega tunnustust."

Muski ettevõtted, sealhulgas Tesla ja SpaceX, on mitme föderaalameti reguleerimise all, mis võib tekitada huvide konflikti, kui ta aktiivselt osaleb valitsuse kulutuste komisjonis.

SpaceX-i olulisimad kliendid hõlmavad USA Kosmoseagentuuri (NASA), mis tugineb ettevõttele astronautide transportimiseks kosmosejaama, ning Pentagoni, mis kasutab SpaceX-i rahvusliku julgeoleku satelliitide orbiidile saatmiseks. Lisaks toetavad föderaalvalitsuse maksukrediidid ja toetused Tesla autode müüki ja energiatootmise äri.

Muski sotsiaalmeediaplatvorm X on Föderaalse Kaubanduskomisjoni (FTC) reguleerimise all ning tema neuroimplantaatide idufirma Neuralink allub USA toidu- ja ravimiameti (FDA) reguleerimisele.

Kõnes kutsus Trump üles vähendama ettevõtte tulumaksumäära 15 protsendini nendele ettevõtetele, kes valmistavad oma tooteid Ameerikas. "Minu sõnum on lihtne," lausus ta. "Tootke oma toode siin Ameerikas ja ainult Ameerikas."

Trump tegi ettepaneku luua suveräänne investeerimisfond, öeldes, et selline raha võimaldaks USA-l investeerida suurtesse rahvuslikesse ettevõtmistesse kõigi ameeriklaste hüvanguks, näiteks maanteedesse, lennujaamadesse, tervishoidu ja toidutootmisse.

Arengumaad ja mõned arenenud riigid, nagu Saudi Araabia, Norra ja Singapur, kasutavad suveräänseid investeerimisfonde, et investeerida naftatulud, pensionisäästud, valuutareservid või muud vahendid välis- ja kodumaisesse varasse, tavaliselt eesmärgiga saavutada suurem tootlus või edendada strateegilisi eesmärke. Kuna USA-l on juba suur eelarvepuudujääk, saaks suveräänset investeerimisfondi rahastada ainult uue netolaenamise kaudu.

Endine president on pikka aega kritiseerinud 2022. aasta inflatsiooni vähendamise seadust, mis nägi ette sadade miljardite dollarite kulutamist kliima, tervishoiu ja maksupoliitika mõjutamiseks. Oma kõnes ütles Trump, et ta võtaks seaduse all kulutamata rahalised vahendid tagasi. Tema kampaania ei täpsustanud detaile, kuid selline kava on demokraate juba ärevaks teinud.

Valitsuse raporti kohaselt oli 31. märtsi seisuga üksnes USA maksuametis üle 50 miljardi dollari kulutamata inflatsiooni vähendamise seaduse vahendeid. Kui Trumpil on toetav vabariiklastest kongress, oleksid seadusandjad innukad seda raha tagasi nõudma.

Trump kaitses ka oma plaane kehtestada ulatuslikud imporditollimaksud.

Trump on pidanud tollimakse oluliseks lahenduseks majandusprobleemidele, väites, et need täidaksid riigikassat ja tooksid tagasi tootmistöökohad, samal ajal lükates tagasi hinnangud, et ameeriklased peaksid kaupade eest rohkem maksma.

Trump on kutsunud üles kehtestama 10–20-protsendilist tollimaksu ja veelgi kõrgemaid määrasid Hiinale, et toetada kodumaist tootmist. "Kombinatsioon õiglasest kaubandusest, maksukärbetest, regulatsioonide vähendamisest ja energiaküllusest võimaldab meil toota rohkem, paremaid ja odavamaid kaupu just siin Ameerika Ühendriikides," ütles ta.