"Kui juuli- ja augustikuu jooksul nägime ööpäevas 140-160 rünnakut, siis nüüd, septembri alguses, on olnud 190 rünnakut ööpäevas, mis näitab seda, et Vene Föderatsioon endiselt ikkagi surub rindelõikudes Ukraina kaitsele oluliselt peale," rääkis Kiviselg reedel kaitseministeeriumis korraldatud iganädalasel briifingul.

Tema sõnul hoiavad Vene relvajõud jätkuvalt operatiivtasandil initsiatiivi ning nende ründetegevuse põhirõhk on suunatud endiselt Donetski oblastisse ja eelkõige Pokrovski asula peale.

Samas ei ole aga viimase nädala jooksul rindelõikudes olulisi muudatusi toimunud, rõhutas kolonel: "Ukrainlased on suutnud Pokrovskis Venemaa rünnaku suuremas mahus peatada. Kui varasematel kuudel edenes Vene Föderatsioon Pokrovski suunas seitse-kaheksa kilomeetrit kuus, siis nüüd me oleme näinud, et viimastel päevadel on nende rünnakutempo oluliselt aeglustunud."

Tema sõnul on Ukraina sinna ka üksusi juurde saatnud. "Nii et Ukraina kaitse hetkel Pokrovski suunas peab," tõdes Kiviselg.

Kaitseväe luureülem rääkis ka Venemaa jätkuvatest õhurünnakutest Ukraina tsiviiltaristule ja tõi esile lõppeval nädalal Poltaavat tabanud rünnaku, kus Vene relvajõudude lastud raketid tabasid Ukraina sidekooli ja haiglat, tappes üle 50 inimese ja haavates rohkem kui 270 inimest.

Kui Venemaa soovib selliste rünnakutega tsiviiltaristule survestada Ukraina ühiskonda ja vähendada nende vastupanuvõimet, siis see pole Kiviselja hinnangul Moskval õnnestunud.

"Hetkel saan öelda, et see Vene Föderatsiooni eesmärk ei ole täitunud – ukrainlaste kaitsetahe püsib ja selliste rünnakute tagajärjel tugevneb aina enam. Ja samuti ka liitlaste toetus Ukrainale püsib jätkuvalt kõrge selliste rünnakute tulemusena," rõhutas ta.

Kommenteerides sel nädalal avalikkuses taas teemaks tõusnud Vene tuumadoktriini võimalikku muutmist, leidis Kiviselg, et tõenäoliselt on tegemist Venemaa katsega mõjutada lääneriike, et need ei leevendaks piiranguid, mis on pandud Ukrainale antud täppisrelvade kasutamisele Vene Föderatsiooni territooriumil.

"Meie hinnang on endiselt, et tuumarelva kasutamine praeguses konfliktistaadiumis on pigem ebatõenäoline," ütles Kiviselg.

Rääkides Ukraina üksuste tungimisest Venemaa Kurski oblastisse, ütles Kiviselg, et ukrainlaste käes on endiselt umbes 1300 ruutkilomeetri suurune ala. "Seal on Venemaa üksused koondumas, aga suuremat pealetungi piirkonnas nad veel alustanud ei ole," märkis ta.