ERR palus Stoicescul kommenteerida eelmisel neljapäeval valitsusele esitatud kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet, milles seisis, et kui kaitsevägi ei saa 1,6 miljardi euro eest laskemoona, vaid saab sellest poole, toimuks sõja korral kogu lahingutegevus Eesti territooriumil ja tooks kaasa katastroofilised kaotused.

Stoicescu ütles, et riigikaitsekomisjonile ei ole Merilo veel oma sõjalist nõuannet esitlenud.

Üldisemas kommentaaris ütles Stoicescu, et Eesti 200 seisab kindlalt laia riigikaitse, sealhulgas sõjalise kaitse, elanikkonnakaitse ja teiste tsiviilvõimete tugevdamise eest ning võtab aluseks koalitsioonilepingus kokku lepitud põhimõtteid ja eesmärke.

"Esiteks, sõjalisele kaitsele (kaitse-eelarvele) eraldame RES-i jooksul igal aastal vähemalt kolm protsenti SKP-st, millele lisanduvad vastuvõtva riigi kulud. Teiseks, kehtestame julgeolekumaksu selleks, et rahastada solidaarselt, läbipaistvalt ja sihtotstarbeliselt, alates 2026, ühekordse erakorralise riigikaitselise investeeringuga (sinna alla käiks näiteks laskemoona ostmine - toim.) kaasnevaid kulusid, mis jagunevad sõjalise kaitse ning riigikaitse tsiviilpoole vahel. Näiteks proportsioonis 3:1 ehk 75-25 protsenti," lausus Stoicescu.

"Ühekordse erakorralise kaitseinvesteeringu kogusumma ja jaotus aastate lõikes täpsustub, sõltuvalt julgeolekumaksu kehtestamise lõplikest detailidest ning – sellest lähtuvalt – maksu laekumisest," täpsustas Stoicescu.

Riigikaitsekomisjoni esimees lisas, et laia riigikaitse mittesõjalise poole finantseerimine ei ole suunatud ainult siseministeeriumi haldusalale, vaid ka näiteks küberkaitsele ja -julgeolekule ja teistele kriitilistele riigikaitselistele vajadustele.

"On selge, et kaitsekulutuste reaalne tase tõuseb – alates 2026 – tänu ühekordsele erakorralisele investeeringule, ajutiselt võib-olla nelja või 4,5 protsendini SKP-st, mida ei saa praegu veel täpselt ette ennustada, kuid me ei saa rääkida kindlas kõneviisis kavatsusest tõsta sõjalise kaitse kulutusi viiele protsendile või mingile muule protsendile SKP-st. Seda koalitsioonilepingus ei ole," rääkis Stoicescu.

Samuti pole Stoicescu sõnul koalitsioonilepingus kirjas, et ühekordne erakorraline investeering, mis tingib ajutise julgeolekumaksu kehtestamise, muutub automaatselt püsivaks peale 2027. ja 2028. aastat.

"Lai riigikaitse saab olema adekvaatselt rahastatud. See on väga suur pingutus, arvestades riigi rahanduse kordasaamise ning majanduse tõusuteele suunamise vajadust, ilma milleta on kasvavate kaitsekulude katmine vaevalt mõeldav," ütles Stoicescu veel.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles hiljuti, et juulis Eestile esitatud NATO väevõime uued eesmärgid tähendavad, et Eesti kaitsekulud peaksid tõusma nende täielikuks täitmiseks kuni viie protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).