Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on NATO kaitseplaan seatud 20 aastaks ning praegu alles arutatakse, milliseid vahendeid on võimalik asendada odavama alternatiiviga ja kuidas kaitsekohustusi piirkonnas liitlaste vahel jaotada. Pevkur peab olulisimaks ründe- ja õhukaitsevõimekuse tugevdamist, kuid need on ka kõige kallimad.

"See vahemik on kindlasti kõrgemal kui kolm protsenti, aga vähem kui viis protsenti. Sinna vahemikku see jääb. Meie asi on siis kokku leppida, kuidas see 20 aasta peale rahaline koormus jagub," rääkis Pevkur.

"Kindlasti võimegruppidest üks kõige suurema mahuga rahaliselt on õhukaitse. Me teatavasti oleme soetamas endale keskmaaõhukaitset, meil on päris heal tasemel lühimaaõhukaitse või tegelikult ultralühimaakaitse ja seal on veel mõned komponendid, mis on sellise n-ö keskmaa ja lühimaa vahel ja siis omakorda keskmaast edasi ehk ballistiline kaitse," rääkis Pevkur.

"Neid erinevaid õhukaitse komponente vajab NATO praegu kõige rohkem, kus on kõige suurem puudujääk. Teine pool on siis justnimelt Ukraina sõjast saadud õppetunnid, et kui palju me kasutame koptereid, kui palju me kasutame droone, mis on need samad luurevõimekused, millist luureelementi me üldse kasutame," sõnas Pevkur.

Uute võimete lisandumisel kasvab vajadus ka tegevväelaste järele. Just sellistest pisikomponentidest viie protsendi vajaduseni jõutigi. Pevkuri erakonnakaaslane rahandusminister Jürgen Ligi tõmbab plaanile aga pidurit.

"Seda ei juhtu, nii et ei ole mõtet selliseid konstruktsioone pealkirjadesse lasta. Ei, seda ei juhtu rahuajal," sõnas Ligi.

"Kõik valdkonnad sooviksid rohkem kulutada, aga riigikaitsesse... riigikaitsekulud on meie väga suur eelistus praegu, aga see ei tähenda, et peaksime tegelema ülepakkumistega, et igaüks paneb ühe protsendi otsa," sõnas Ligi.

Konkreetset ettepanekut kaitsekulude tõstmiseks pole kaitseminister veel valitsusele esitanud.

"Viis protsenti võib tulla ka nii, et osa sellest panevad ja panustavad liitlased. Ehk siis need küsimused tuleb enne ära lahendada. Et kui liitlased seal protsendi või rohkem enda peale võtavad, siis Eesti panus peab olema väiksem," ütles siseminister Lauri Läänemets (SDE).

"Tõesti, järgnevatel aastatel võivad kaitsekulud tõusta kuni viie protsendini SKP-st, aga antud olukorras, kus Eesti riik on, kus meil on vaja oma riiki kaitsta, siis on väga oluline, et me need investeeringud järgmise kolme aasta jooksul ära teeksime," sõnas Läänemets.

"Meil tulevad neljapäeval valitsuskabinetis laskemoona- ja kaitseplaanidepõhised investeeringuvajadused täpsemini arutlusele, meil praegu seda infot ei ole," ütles haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200).

Lõplikud kokkulepped kaitsevõimekuse tugevdamiseks selguvad aasta pärast.