Kaitsevägi vajab 1,6 miljardit selleks, et hävitada vaenlane juba piiri taga
Kaitseväe soov saada lisaks 1,6 miljardit eurot laskemoona ostmiseks tuleneb Eesti kaitseplaanides välja töötatud kavadest hävitada ründaja relvastus ja üksused juba teisel pool Eesti piiri, selgub kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest, millega ERR tutvuda sai. Sõja korral vaenlase hävitamine distantsilt vähendaks purustusi Eestis.
Nõuandes seisab, et Eesti kaitseväe areng on jõudnud etappi, kus rõhuasetus on kandumas lähilahingutelt süvalahingule ja vaenlase hävitamisele pikema distantsi tagant ning selleks on vaja sobilikku laskemoona. Valmistumine ründaja tabamiseks juba kaugemalt võimaldaks ära hoida või vähemalt minimeerida inimkaotusi ja purustusi Eesti pinnal, selgitatakse nõuandes.
Sõjalise nõuande kohaselt tuleks vaenlase rünnaku korral valida lahing sügavuses, purustades rünnaku korral vaenlase põhijõud juba teisel pool piiri.
Dokumendis esitab kaitseväe juhataja ka täpsema metoodika, kuidas süvalahingu pidamiseks vajaliku täiendava laskemoona soetamise summa on välja arvutatud.
Selle aluseks on andmed Eesti piiri taga paiknevate ning võimalikus rünnakus osalevate Venemaa üksuste, nende suuruse ja nende kasutuses oleva relvastuse kohta. Samuti tuuakse dokumendis välja kõige sobivamad relvasüsteemid mingit kindlat tüüpi vastase üksuste ja ründerelvade hävitamiseks.
Kui isikkoosseisu, soomukeid, tanke ning lihtsamaid õhuründevahendeid saab valdavalt hävitada lähilahingutes kasutatavate relvadega, siis näiteks raketiheitjate, erinevate rakettide, lennukite, kopterite, laevade, suurtükisüsteemide, kaudtule radarite ja juhtimispunktide tabamine toimuks peamiselt süvalahingute käigus ehk pikemalt distantsilt.
Lähilahingute relvastust nagu automaadid, kuulipildujad, granaadiheitjad, tankitõrjeraketid Javelin või lühimaa õhutõrjesüsteemid Mistral ja Piorun on Eestil juba arvestatavas koguses, aga nüüdseks on hakanud kaitseväe kätte jõudma ka vastast kaugemalt tabada suutvad relvasüsteemid nagu Himars, laevatõrjeraketid BlueSpear, aga ka liikursuurtükid K9 Kõu, mille laskeulatus ulatub 40 kilomeetrini.
Sõjalise nõuande kohaselt peakski süvalahingutes kasutama Eesti relvastuses juba olevate mitmikraketiheitjate Himars erinevat laskemoona (ATACMS), mille lennuulatus ulatub 70 kuni 300 kilomeetrini, laevatõrjerakette, keskmaa õhutõrjet IRIS-T ning varitsevat õhuründemoona Mini-Harpy.
Edasi on kaitseväe juhataja esitanud ka eeldatavad laskemoona kogused piisava hulga vastase sihtmärkide hävitamiseks distantsilt ning toonud välja nende hinnad. Selle kohaselt oleks esimese Vene rünnakulaine purustamiseks vaja näiteks üle 800 ATACAMS-i pikamaaraketi, pea 500 väiksemat GMLRS raketti, üle 25 000 suurtükimürsu, üle tuhande täppismürsu.
Sellise koguse ATACMS-i rakettide hind üksi oleks üle kahe miljardi euro. Kokku maksaks aga terve väljatoodud pakett neli miljardit eurot. Kuna aga osa sellest on Eestil juba olemas või planeeritud osta, siis oleks lisaraha vajadus moona ostmiseks umbes 3,2 miljardit eurot. Sellest pool ehk 1,6 miljardit olekski hädavajalik summa, mida on küsinud ametist lahkuvad kaitseväe juhataja Herem ja sel nädalal oma lahkumisest teatanud kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm.
Nõuandes on esitatud ka prognoos, kui kaua võtaks aega vajalike relvasüsteemide hankimine ning selle järeldus on, et põhiline rahavajadus tekib alles alates 2027. aastast. Eelduslik lisarahavajadus oleks järgmisel ja ülejärgmisel aastal umbes 700 miljonit eurot ning sealt edasi hakkaks järgmistel aastatel langema, jõudes 2032. aastaks 250 miljonini.
Toimetaja: Mait Ots