Kliimaministeeriumis valmisid seaduseelnõud, mis võimaldavad vähempakkumistega uusi taastuvenergia võimsusi turule tuua. Viimasel ajal palju segadust tekitanud mereparkide puhul eeldab riik, et Eestisse tuleb tootmist nelja teravatt-tunni jagu aastas, kuid toetab sellest vaid poolt mahtu.

"Oleme hinnanud et see võiks  olla 2033. aasta lõpust umbes kaks teravatt-tundi aastas ja 65 eurot maksimaalselt ühiku kohta. Ja selle arvutuse eelduseks on see, et Eesti inimese jaoks elektri hind ei tõuseks, vaid langeks," ütles kliimaminister Yoko Alender.

Taastuvenergia tasu jääks alla 1,3 sendi kilovatt-tunni kohta. Taastuvenergia muudab elektrihinna odavamaks, kuid näiteks tasud sageduse ja reservi hoidmise, aga ka aktsiisi ja võrgu eest tõusevad ja elektri lõpp-hind jääb umbes tänasele tasemele.

Alender ütles, et kui neid investeeringuid ei teeks, oleks elektri lõpphind praegusest kallim.

"See skeem on kokku pandud nii, et Eesti inimese jaoks oleks 20 aasta jooksul kokkuhoidu umbes viie miljardi ulatuses," lausus Alender.  

Ministeerium hinnangul tagab toetusmäär ka arendajatele tulukindluse, kui tegelikult läbi räägitud nendega veel pole.

"Avalikud konsultatsioonid meil nüüd algavad, me oleme konsulteerinud nendega enne, konsulteerime ka edaspidi, lõplik selgus saabub siis, kui saame pakkumised," ütles kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga.

Tuulenergia assotsiatsiooni juht  Terje Talve sõnul on arendajatele kogu aeg kinnitatud, et toetust saaksid meretuulepargid nelja teravatt-tunni ulatuses. Kuid kas sellise toetuse suuruse juures suudaksid arendaja parke rajama hakata?

"Suurbritannias just tuli välja uudis, et nende maismaaoksjon, samasugune oksjon, nagu meie plaanime, oli 80 pluss eurot ja mereoksjon oli 90 pluss. Need numbrid on sealkandis ja me tahaksime läbi rääkida," lausus tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv.