Alates 2019. aastast tähistatava rahvusvahelise puhta õhu päev eesmärk on rõhutada õhukvaliteedi parandamise ja inimeste tervise kaitsmise vajadust. Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõunik Mikk Toim ütles, et Maailma Tervishoiuorganisatsioon on hinnanud õhusaastet üheks kõige suuremaks enneaegsete surmade põhjustajaks.

"Õhusaaste põhjustab erinevaid haigusi, nii vereringe kui hingamisteede haigusi, põhjustab ka laste enneaegset sündi või madalat sünnikaalu. Miks me peame tegema koostööd rahvusvaheliselt? Sest saaste on ka piiriülese mõjuga, mis tähendab seda, et see levib ühest riigist teise ja seetõttu ongi siis sellin tähtpäev olemas," selgitas Toim.

Saastunud õhk on üle maailma ka üks peamisi enneaegsete surmade põhjustajaid. Keskkonnaministeeriumi tellitud ning Tartu Ülikooli poolt 2022. aastal läbi viidud uuringust selgus, et ainuüksi Eestis põhjustab õhusaaste ligikaudu 1200 enneaegset surma aastas ning sadades miljonites eurodes tervisekahju. Eesti eesmärk on vähendada 2029. aastaks vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja teiste seesuguste ühendite heitkoguseid võrreldes 2005. aastaga, ütles Toim.

"Praegu me oleme selle eesmärgi täitmisega ikkagi väga õigel rajal. Need nõuded tulevad konkreetselt Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise direktiivist. Seirejaamades ei ole meil viimastel aastatel olnud probleeme, oleme kõik EL-i nõuded ära täitnud, küll aga ikkagi esineb episoodilisi juhte, kus näiteks kevadeti esinevad teekatte kulumisega seotud tolmuepisoodid," rääkis kliimaiministeeriumi ametnik.

Põhilisteks õhusaaste allikateks ongi Eestis transport, aga ka ahjude kütmine. Seda eriti talvisel perioodil, sest paraku kasutatakse palju valesid ahjukütmise meetodeid ja materjale, tõdes Toim. Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Tuuli Taaveti sõnul kaasnevad valede võtetega eelkõige tahmapõlengud, sest korstnad on jäänud õigel ajal pühkimata.

"Just sellel aastal oli meil väga külm talv, inimesed kütsid ahjusid-pliite sagedamini ja kohe oli meie statistikast näha, et tekkis väga palju tahmapõlenguid," ütles Taavet.

Kahjuks kasutatakse kütmiseks näiteks ka märgi puid või hoopiski prügi, lisas ta: "Meeles peab pidama, et küttekolle ei ole prügikast. Lisaks sellele, et need võivad eritada mürgiseid aineid meie keskkonda, on probleem ka see, et osa plasti ei põle ära, vaid see aurustub ja võib korstnas kondenseeruda ja tagajärjeks on suitsulõõri ummistumine. See ummistus võib olla nii suur, et tuleb uus korsten ehitada."

Üks meede, mille kaudu ahiküttega seonduvat saastet vähendada üritatakse on eramute küttesüsteemide uuendamise toetusmeede. Selle kaudu saab taotleda raha kas ahjude uuendamiseks, kaugküttega liitumiseks või ka õhk-vesi soojuspumpade, maasoojuspumpade ja katlasüsteemide paigaldamiseks. Toimi sõnul on meede kujunenud väga populaarseks.