Oluline pühapäeval, 8. septembril kell 22.43:

- Venemaa õhurünnakus Sumõle hukkus kaks inimest;

- Poltavas Venemaa rünnakus hukkunute arv tõusis 58-le;

- Belgorodi kuberner: Ukraina rünnak süütas kütusehoidla;

- Scholz: praegu on käes aeg suurendada jõupingutusi Ukraina rahu nimel;

- Venemaa rünnakutes Donetski oblastis hukkus kolm inimest;

- Vene sõjavägi teatas Ida-Ukraina linna vallutamisest;

- Meedia: Venemaa pealetung Pokrovski suunal on kaotamas hoogu;

- USA ei soovi endiselt loobuda relvapiirangutest Ukrainale;

- Zelenski: Ukraina hakkab tootma relvi maa all;

- Portugal kinkis Ukrainale kuus helikopterit;

- Burns: sissetung Kurski oblastisse raputas Vene eliiti;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1270 sõdurit.

Belgorodi kuberner: Ukraina rünnak süütas kütusehoidla

Venemaa Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov ütles, et Ukraina väed ründasid pühapäeval oblastis asuvat kütusehoidlat, mille tagajärjel süttisid mitmed mahutid.

"Ukraina armee, ründedroonide kaasabil, ründasid kütusehoidlat Volokonovski rajoonis. Mitmed mahutid süttisid plahvatuses. Tuletõrjujad kustutavad tulekahju," ütles Gladkov.

Rünnakus sai viga kolm inimest, lisas ta.

Gladkovi sõnul toimusid sarnased rünnakud veel kolmes piirkonnas. Inimohvreid teadaolevalt ei ole.

Poltavas Venemaa rünnakus hukkunute arv tõusis 58-le

Veel kolm nädala algul Venemaa raketirünnakus Ukraina Poltava linnale haavata saanud inimest suri ja ohvrite koguarv tõusis 58-le, ütles Poltava oblasti kuberner Filip Pronin pühapäeval.

Teisipäeval Poltava kesklinna tabanud rünnak, milles sihiti sõjaväeakadeemiat, on üks viimaste kuude ohvriterohkemaid.

Ukraina ametnikud ei täpsustanud, kas kolm vigastustesse surnud inimest olid sõjaväelased või tsiviilisikud.

Scholz: praegu on käes aeg suurendada jõupingutusi Ukraina rahu nimel

Saksamaa kantsler Olaf Scholz kutsus pühapäeval üles tegema veelgi suuremaid diplomaatilisi jõupingutusi selleks, et saavutada rahu Ukrainas kiiremini.

"Usun, et praegu on käes aeg arutada, kuidas me saaksime välja sellest sõjaolukorrast ning jõuda kiiremini rahuni," ütles Scholz Saksa ringhäälingule ZDF antud usutluses.

Scholz lisas, et Venemaa peaks võtma osa järgmisest rahutippkohtumisest, mis on sõja lõpetamisele pühendatud.

Venemaa rünnakutes Donetski oblastis hukkus kolm inimest

Vene vägede pommirünnakutes hukkus Donetski oblastis asuvas väikeses külas kolm naist, ütles Donetski oblasti kuberner Vadõm Filaškin.

Filaškini sõnul ründasid Vene väed pühapäeva hommikul Tšerkaske küla kobarmoonaga, tappes kolm naist ja vigastades üht meest. Kahjustada sai vähemalt üheksa eramaja.

Vene sõjavägi teatas Ida-Ukraina linna vallutamisest

Vene relvajõud teatasid pühapäeval, et vallutasid pealetungil strateegilise tähtsusega Pokrovskile veel ühe Ida-Ukraina linna.

Vene väed vallutasid Novohrodivka asula Donetski oblastis, Pokrovskist 20 kilomeetri kaugusel, teatas Venemaa kaitseministeerium.

Vene väed on juba mitu kuud Pokrovski suunas liikunud ja Ukraina on andnud käsu lapsed linnast evakueerida.

Venemaa õhurünnakus Sumõle hukkus kaks inimest

Venemaa õhurünnakus Ukraina piirilinnale Sumõle sai pühapäeva varahommikul kaks inimest surma ja mitu haavata, teatas oblasti sõjaväevalitsus.

"Õhurünnaku tagajärjel hukkus kaks inimest, veel neli inimest sai viga, sealhulgas kaks last," seisis sõjaväevõimude avalduses.

Meedia: Venemaa pealetung Pokrovski suunal on kaotamas hoogu

Vene väed on viimase nädala jooksul hõivanud Pokrovski suunal märksa vähem territooriumi kui varasematel perioodidel, vahendas portaal Kyiv Independent laupäeval Venemaa sõltumatut väljaannet Agentstvo.

Kaitseanalüütikute andmetele viidates toetas Agentstvo Ukraina relvajõudude ülema Oleksandr Sõrskõi hiljutisi väiteid, et Moskva pealetung strateegiliselt tähtsa linna lähedal on kaotamas hoogu.

Ukraina ametnikud on kirjeldanud Pokrovskit kui rinde kõige raskemat sektorit. Venemaa on selle üliolulise logistikakeskuse hõivamiseks saatnud kogenud üksused.

Ukraina monitooringusait DeepState teatas, et viimase nädala jooksul vallutasid Vene väed Pokrovski lähedal vaid 10 ruutkilomeetrit.

See on järsk langus võrreldes 73 ruutkilomeetriga, mis väidetavalt hõivati 26. augustist 1. septembrini, ja 59 ruutkolomeetrit kahel sellele eelnenud nädalal.

USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) kirjutas ka, et geolokatsioonikaadrite kohaselt suutis Ukraina Pokrovskist vastavalt 20 ja 30 kilomeetrit kagus asuvate Mõhhailivka ja Halõtsõnivka külade lähedal oma positsiooni tagasi saada.

Vene kaitseministeerium teatas, et on viimase nädala jooksul hõivanud neli Pokrovski lähedast asulat – Žuravka, Skutšne, Karlovka ja Zavitne –, samas kui nädal varem väitis ta olevat vallutanud viis asulat.

Väiteid ei ole võimalik sõltumatult kontrollida.

CNN-ile 5. septembril antud usutluses ütles Sõrskõi, et Venemaa edasitung Pokrovski suunal on viimase kuue päeva jooksul peatatud.

Kindral seostas seda Ukraina sissetungiga Venemaa Kurski oblastisse, mille eesmärk oli Vene vägede eemalesuunamine Pokrovskist ja teistest kuumadest sektoritest Donetski oblastis.

"Teisisõnu, meie strateegia töötab," lisas Sõrskõi.

President Volodõmõr Zelenski oli ettevaatlikum, öeldes, et on liiga vara öelda, et olukord Pokrovski lähedal on stabiliseerunud.

Itaalias ajakirjanikega vesteldes ütles Zelenskõi, et lahinguvälja olukord piirkonnas ei ole kindlasti kerge, kuigi see on viimase kolme kuni nelja päeva jooksul paranenud.

President ütles juba 27. augustil, et Venemaa edasiliikumine Pokrovski suunas on tänu Kurski sissetungile aeglustunud, samas kui teised allikad lükkasid selle väite toona ümber.

Pärast viimaste nädalate kaotusi Venemaale Donetski oblastis tähistas Ukraina taktikalist edu ka Toretski sektoris, võites tagasi osa territooriumi Nju-Jorkis. Venemaa on omakorda hoogustanud rünnakuid Donetski oblasti lõunaosas asuva Vuhledari linna vastu.

USA ei soovi endiselt loobuda relvapiirangutest Ukrainale

USA kaitseministri Lloyd Austini sõnul ei oma sügaval Venemaal asuvate sihtmärkide ründamine USA ja teiste lääneriikide relvadega ei oma suurt tähtsust Ukraina kaitsmisel Vene agressiooni eest, vahendas laupäeval Politico, nimetades seda diplomaatiliseks keeldumiseks Ukraina palvest piirangud tühistada.

"Selles kampaanias ei ole ühtki määravat võimet," ütles Austin ajakirjanikele Saksamaal Ramsteini õhuväebaasis, kus ta kohtus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja teiste liitlastega nõndanimetatud Ukraina kaitse kontaktrühmas. "Meil oli see arutelu tankide üle; meil oli see arutelu muude võimete üle," lisas Austin.

Pentagoni juht rõhutas, et Venemaal on palju sihtmärke, kuid Ukrainal on palju võimeid mehitamata õhusõidukite ja muude asjade näol, et neid sihtmärke tabada.

"Tema sõnad on diplomaatiline keeldumine Zelenski ja tema uue välisministri Andrei Sõbiha palvele lubada rünnata lääne relvadega sügavamale Venemaa alale ajal, mil Kreml jätkab Ukraina tsiviilsihtmärkide terroriseerimist Venemaal asuvatest baasidest," kirjutab väljaanne.

Eelnevalt Ramsteinis peetud kõnes ütles Austin, et USA on äärmiselt keskendunud Ukraina esmatähtsatele vajadustele. Pöördudes otse Zelenski poole, kinnitas ta: "Me kuuleme teie kiireloomulisust ja jagame seda."

Enne Ramsteini kohtumist teatas Washington, et annab Kiievile veel 250 miljonit dollarit julgeolekuabi ning Briti kaitseminister John Healey lubas 212 miljonit 650 uue mitmeotstarbelise raketi ostmiseks. Briti kõrge ametnik ütles anonüümselt, et riigi eesmärk on alustada rakettide tarnimist enne aasta lõppu.

Zelenski: Ukraina hakkab tootma relvi maa all

Lääneliitlaste sõjaliste tarnete hilinemise tõttu hakkab Ukraina maa-alustes rajatistes oma relvi tootma, vahendas portaal Unian laupäeval president Volodõmõr Zelenski sõnu. 

"Hakkame maa all relvi tootma, et Ukraina sõdurid saaksid end kaitsta ka siis, kui meie partnerite tarned viibivad," ütles ta.

Ukraina idee oma relvatootmist suurendada kiitis Saksamaal Ramsteinis toimunud kohtumisel heaks ka USA kaitseminister Lloyd Austin. Ta kinnitas, et liitlased jätkavad Ukraina abistamist "Venemaa agressiooni tõrjumisel täna ja selle heidutamisel homme".

Zelenski märkis ka, et Ukraina viib sõja järk-järgult tagasi Venemaale, et Putin tunneks survet ja hakkaks siiski rahu otsima.

President nõudis liitlastelt taas Ukraina õhutõrjevõime suurendamist. Ta tänas neid saadud süsteemide eest, kuid märkis, et suur hulk lubatud õhutõrjeseadmeid pole veel tarnitud.

"Maailmas on piisavalt õhutõrjesüsteeme, et tagada Vene terrori ebaefektiivsus. Kutsun teid üles olema  aktiivsem meiega selles töös õhutõrje alal," ütles riigipea.

Mai algul kirjutas Hispaania ajaleht El Mundo, et Ukraina ehitas relvade tootmiseks maa-aluste tehaste salajase võrgu. Väljaande allikad väitsid, et Ukraina tehased viidi sõja alguses toimunud ulatusliku hävingu tõttu maa alla. Mõned tehased on täiesti maa all, teised on maskeeritud.

Portugal kinkis Ukrainale kuus helikopterit

Portugal kinkis Ukrainale kuus Venemaal toodetud tuletõrjehelikopterit Ka-32, viimane veok osaga sellest lastist väljus reedel, vahendas portaal Unian kaitseministeeriumile viidanud Portugali meediat.  

Märgitakse, et 2022. aasta oktoobris lubas toonane kaitseminister Helena Carreiras saata Ukrainasse kuus Vene tuletõrjekopterit, millel polnud Portugalis tegutsemiseks luba ja üks neist oli õnnetuse tõttu täiesti rivist väljas.

2023. aasta novembris olid kopterid endiselt Portugalis ning Lissabon ütles, et ootab, et Ukraina partner teataks protsessi järgmistest sammudest.

"Pärast pikka ebakindluse ja läbirääkimiste perioodi on praegune valitsus helikopterite transpordis Ukraina võimudega, eelkõige Ukraina saatkonnaga Lissabonis ja Ukraina kaitseministeeriumiga kokku leppinud," teatas Portugali kaitseministeerium. 

Märgitakse, et Ukraina nõustus helikopterid vastu võtma nende praeguses seisukorras, st ilma eelneva remondita.

Portugali valitsus ostis need kopterid 2006. aastal.

Ka-32 on Nõukogude Liidus Kamovi konstruktoribüroo välja töötatud mitmeotstarbeline helikopter. Selle põhineb sõjaväekopteril Ka-27 ning on kõrge manööverdusvõime ja stabiilsusega.

Ka-32 kasutatakse laialdaselt tsiviilotstarbel, eelkõige kustutus-, otsingu- ja päästeoperatsioonidel, kaubaveol ja ehitusel. Oma tehniliste omaduste tõttu on see väga populaarne raskesti ligipääsetavates piirkondades ja keerulistes ilmastikutingimustes.

Burns: sissetung Kurski oblastisse raputas Vene eliiti

Ukraina sissetung Venemaa Kurski oblastisse on raputanud Vene eliiti, kuid režiimi juht Vladimir Putin hoiab riiki endiselt tugevas haardes, ütles USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktor William Burns laupäeval Londonis Financial Timesi festivalil.

Rääkides koos Briti välisluure MI6 juhi Richard Moore'iga, ütles Burns, et 6. augustil alanud sissetung on märkimisväärne taktikaline saavutus, mis tõstis moraali Ukrainas ja paljastas Venemaa nõrkuse. Eelkõige on see Venemaa rikaste ja mõjuvõimsate inimeste jaoks tekitanud keerulisi küsimusi selle kohta, kuhu see kõik liigub, ütles ta.

Siiski olid nii Burns kui Moore ühel meelel, et sissetung ei pruukinud Putini haaret lõdvendada. Moore lausus publikule samas, et ärge ajage segamini tugevat võimuhaaret stabiilse haardega, märkides, et Kursk on toonud sõja "tavaliste venelaste" ukselävele.

MI6 juhi sõnul on ka liiga vara öelda, kui kaua suudab Ukraina Kurski oblasti territooriumi kontrollida. Ukraina ametnikud ja poliitikaanalüütikud on märkinud, et sissetung tugevdab Kiievi positsiooni võimalikel rahuläbirääkimistel.

"Kas Kurski operatsioon on seotud teise rahutippkohtumisega? Jah, on küll. Sest Kurski operatsioon on üks Ukraina võiduplaani punkte," ütles president Volodõmõr Zelenski 27. augustil. 

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1270 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 625 260 (võrdlus eelmise päevaga +1270);

- tankid 8636 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 16 897 (+19);

- suurtükisüsteemid 17 804 (+30);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1180 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 942 (+0);

- lennukid 368 (+0);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 14 864 (+80);

- tiibraketid 2588 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 24 218 (+47);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 3047 (+10).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.