"AK. Nädal" käis esimese koolipäeva muljeid uurimas Sillamäel
Eesti hariduspoliitikas algas sel sügisel uus ajajärk ning keeleõppe töö väljakutseid on tõenäoliselt enim Ida-Virumaal. "AK. Nädal" käis esimese koolipäeva muljeid uurimas Sillamäe gümnaasiumis.
Kui küsin Ida-Viru hariduskoordinaatoriga Jõhvis kohtudes, kas maakond on uueks õppeaastaks valmis, saan vastuseks kindlameelse jah. Samas on mitmes koolis veel õpetajaid puudu.
"Matemaatikaõpetajaid on vähemalt üle viie puudu ja kui me räägime tugispetsialistidest, tuginedes sellele, et me tegime kaks aastat tagasi tugispetsialistide kohta uuringu, kui palju maakond neid vajab, siis me räägime üle sajast tugispetsialistist, keda meil veel vaja on," lausus Ida-Viru haridusklastri koordinaator Kerda Eiert.
Juba möödunud õppeaasta alguses hakkas riik Ida-Virumaal maksma palgalisa, et motiveerida kohalikke õpetajaid omandama C1 keeletaset, aga ka mujalt Eestist asuma tööle just Ida-Virusse. Tänavune kandideerijate hulk polnud nii suur kui möödunud aastal.
"Nüüd, kui on aasta aega möödas, õpetajad on aasta aega seda töötasu saanud, siis me näeme, et huvi on oluliselt raugenud. Tundub, et töötasu on lühiajaline meede. Me võime küll öelda, et raha paneb rattad käima, aga mingil hetkel inimesed enam suure joovastusega sinna peale ei lähe," ütles Eiert.
Sillamäe gümnaasiumi 30-liikmelisest õpetajaskonnast kümme tuleb mujalt maakondadest. Kuigi keskkoolina ei olnud neil tänavu veel kohustust eestikeelseks õppeks, annab kool oma panuse ülemineku heaks ning esimest korda antakse kõiki aineid eesti keeles. Direktor Arno Kaseniidu sõnul püütakse ka õpetajate seas suurendada eestikeelset keskkonda.
"Siin on meil suur väljakutse, sest meil tegelikult eesti kodukeelega õpetajaskond on täna veel vähemuses, et see on pingutus ka meie pedagoogidele, kes kodukeelena räägivad vene keeles või muus keeles. See, kas me üldse saame meie piirkonnas koridorid eestikeelseks, see on meie kõigi jaoks väljakutse," lausus Kaseniit.
Hariduskoordinaatori sõnul peab kogu maakond tervikuna veel tublisti vaeva nägema tingimuste loomisega, mis toetaksid siinseid õpetajaid. Selleks peavad koolid olema teadlikud oma juhtimiskultuurist, ka tuleb omavalitsustel tegelda elamispindade leidmisega ja ühtlasi pakkuda pedagoogidele eestikeelse sotsiaalelu võimalusi. Praegu on venekeelse õpetajaskonna hulgas veel neid, kes ülemineku edusse ei taha uskuda.
"Täna on endiselt neid õpetajaid, kes mõtlevad, et küll see läheb mööda, et küll me saame ikkagi töötada seal edasi, kus me praegu töötame. Aga muutused ongi keerulised ja inimestel võtabki aega nendega kohaneda. Ma arvan, et need mured on kõige enam Narvas, Kohtla-Järvel ja need on nende omavalitsuste küsimus, kuidas nad neid lahendavad," ütles Eiert.
Üks õpetajatest, kes sel sügisel alustas esimest korda tööd Ida-Virumaal, on 50-aastane bioloogiaõpetaja Telle Talve. Igal nädalal sõidab ta oma kodulinna Tartu ja uue töökoha Sillamäe vahel. Otsus hakata vene õpilastele eesti keeles bioloogiat õpetama sündis missioonitundest ja soovist jätta oma jälg ajalukku. Esimese koolipäeva järel sai selgeks, et kõige suurem väljakutse on õpilaste erinev keeleoskus.
"Ma teadsin seda, et kui mul on sada õpilast, siis nendest kuskil 40 on B1 tasemega. Ja see ongi väga palju tööd nõudev, nad peavad ise ka väga palju tööd tegema. Aga lapsed on positiivsed, väga paljud ütlesid, et kolme aasta pärast ta saab eesti keele selgeks. See meie eesmärk ongi," lausus Talve.
Küsisime ka 10. klassi õpilastelt, kuidas nende esimene päev möödus. Enamasti öeldi, et oli natuke raske, aga ei midagi hullu. Uurisime, mida nad üldse eestikeelsele haridusele üleminekust arvavad.
"Ma arvan, et see on õige otsus, aga see, kui järsult seda tehakse, see mulle ei meeldi. Oleks pidanud tegema sujuvamalt. Eriti Ida-Virumaal tuleb üleminek keeruline, sest ümberringi on kõik venelased," leidis Sillamäe gümnaasiumi 10. klassi õpilane Anastassia.
"Selleks et eesti keel ei kaoks, ei sureks välja, sest Tallinnas ju praegu enamik räägib vene keeles. Võib-olla tahetakse, et Eestis räägitaks rohkem eesti keelt. Ilmselt eestlastel on ebameeldiv, et siin ei räägita nende emakeeles. Mina õpin hea meelega eesti keeles, see on praktiline ja võimalus paremini õppida," lausus samas klassis õppiv Stepan.
Ajalooline otsus minna järk-järgult üle eestikeelsele haridusele meelitas Sillamäele ka Taani televisiooni tegema dokumentaali sellest, kuidas ennast agressiivse naabri eest kaitsta ilma relvi kasutamata.
Taani kolleegile avaldab muljet eestikeelsele õppele üleminek ja siinsete poliitikute põhjendused, et peame olema ühes inforuumis.
"Inforuumis töötades olen ma alati üllatunud, et on inimesi, kes elavad hoopis teises reaalsuses. Inimesed, kes vaatavad näiteks Vene uudistekanaleid ja on täiesti nõus selle reaalsusega, mida seal kujutatakse. Minu jaoks on hirmutav, et nad suudavad kujutada tõesena asju, mis ma tean on kindlalt valed, ja neid usutakse," lausus Taani korrespondent Ukrainas Matilde Kimer.
Toimetaja: Marko Tooming