Jooksevhindades eksportis Eesti kaupu üle 1,3 miljardi euro ja importis ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 321 miljonit eurot, mis on 59 miljoni võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets ütles, et tänavu juulis mõjutas ekspordi kasvu osaliselt võrdlus eelmise aasta sama kuu tavapärasest väiksema kaupade väljaveoga.

Aastases võrdluses vähenes reeksport viis protsenti, kuid Eesti päritolu kaupu eksporditi mullusest 12 protsenti enam.

"Suurenes Eesti päritolu põlevkivikütteõlide ning piimatoodete väljavedu. Eesti päritolu kaupade ekspordi suurenemisele lisaks kasvas ka nende osakaal koguekspordis neli protsendipunkti ehk 64 protsendini," tõi Leppmets välja.

Kaupadest eksportis Eesti juulis enim elektriseadmeid (16 protsenti koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13 protsenti) ning puitu ja puittooteid (10 protsenti). Aastases võrdluses kasvas kõige rohkem elektriseadmete (37 miljoni euro võrra) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (33 miljoni euro võrra) väljavedu. Enim vähenes transpordivahendite (25 miljoni euro võrra) eksport.

Juulis viidi kaupu kõige rohkem Soome (15 protsenti koguekspordist), Lätti (11 protsenti) ja Leetu (üheksa protsenti). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning Lätti ja Leetu transpordivahendeid. Kõige rohkem kasvas kaupade väljavedu Singapuri (32 miljoni euro võrra ehk 17 korda), kuhu eksporditi mullusest enam mineraalseid tooteid. Enim vähenes kaupade eksport Lätti (27 miljoni euro võrra ehk 16 protsenti), kuhu viidi vähem mineraalseid tooteid.

Juulis importis Eesti kõige rohkem transpordivahendeid (15 protsenti koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (14 protsenti) ning elektriseadmeid (14 protsenti). Mullusega võrreldes kasvas enim keemiatööstuse tooraine ja toodete (26 miljoni euro võrra ehk 19 protsenti) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (26 miljoni euro võrra ehk 13 protsenti) sissevedu. Enim vähenes mineraalsete toodete (59 miljoni euro võrra ehk 30 protsenti) import.

Peamised Eesti impordipartnerid juulis olid Soome (12 protsenti koguimpordist), Saksamaa ja Leedu (mõlemad 11 protsenti). Soomest ja Leedust toodi enim mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Kaupade import suurenes aastases võrdluses kõige rohkem Türgist (35 miljoni euro võrra ehk üle kolme korra), kust toodi mullusest enam transpordivahendeid. Vähenes import Soomest (62 miljoni euro võrra ehk 23 protsenti), kust toodi vähem mineraalseid tooteid.

Eamets: väliskaubanduse näitajate paranemine on pigem statistiline efekt

"Statistikaameti poolt avaldatud väliskaubanduse numbritest võib pealiskaudse lugemise juures välja lugeda, et olukord on paremaks läinud," ütles Bigbanki peaökonomist Raul Eamets. "Kui aga näitajatesse korraks sisse vaadata, siis on näha, et eelmise aasta juuli oli viimase kahe ja poole aasta kõige kehvem kuu, ehk baastase, millega me ennast võrdleme, oli väga madal."

Eamets lisas, et paraku on väliskaubanduse näitajad läinud allapoole nüüd juba kolmandat kuud järjest ehk kuude võrdluses on näitajad miinuses. "Kui panna siia konteksti veel tööstuse ja ehituse statistika (viimased näitajad samuti miinuses), siis paraku on raske leida positiivseid noote võimaliku majandusarengu paranemise osas," ütles ta.

Ka Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et juulikuine tugev ekspordikasv oli erakorraline.

"Eesti päritolu kaupade eksport tegi juulis võimsa kasvu, suurenedes aastases võrdluses 12 protsenti. Ligi 40 protsenti sellest kasvust tuli mineraalsetest õlidest ja veidi üle kümnendiku piimatoodetest, kuid eksport suurenes ka ilma nende kahe kaubagrupita. Tugeva ekspordikasvu põhjuseks oli mitme kaubagrupi erakordselt madal aastatagune võrdlusbaas. Kaupade ekspordi languse põhi jäigi möödunud aasta juulisse," selgitas Mertsina.

Riigiti oli ekspordikasv samuti väga kontsentreeritud. Kolmandik Eesti päritolu ekspordi kasvust tuli mineraalsetest toodetest Singapuri ja viiendik mobiilsideseadmete väljaveost USA-sse. Neile kahele riigile järgnesid Rootsi, Leedu, Poola ja Läti, kuid hoopis väiksemate osakaaludega. Isegi Soome tegi eksport tagasihoidliku kasvu pärast aasta kestnud langust.

Uusküla: ekspordi languse osas tuleb vaadata eelkõige sissepoole

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõdes samuti, et kaupade väliskaubanduse numbrid on jätkuvalt murettekitavad.

"Aasta võrdluses näilised positiivsed arengud on seotud vaid erakordselt halva eelmise aasta juulikuuga, kus eksport kukkus järsult," ütles Uusküla. "Juuli kasinad ekspordinumbrid olid aga kooskõlas sellega, mida tõi meile juba varem avaldatud tööstustoodangu statistika, mis tõi uue negatiivse rekordi."

Võrreldes juuniga langes eksport kolm protsenti ja Eesti päritolu kaupade eksport 3,7 protsenti. Sama pilt avaneb ka pikemates võrdlustes. Võrreldes selle aasta teise kvartaliga langes kogueksport 10,3 protsenti ja Eesti päritolu kaupade eksport 10,4 protsenti. Langus on ka võrreldes esimese kvartaliga, vastavalt 3,0 ja 7,3 protsenti.

Uusküla osutas, et Eesti päritolu kaupade ekspordi langust on näha nii euroala kui ülejäänud Euroopa riikide suunal. Eksport Saksamaale kukkus juulis võrreldes selle aasta teise kvartaliga Saksamaa suunal kuue protsendi võrra. Soome eksport langes samal ajal 12 protsenti, Lätti 15,3 protsenti ja Rootsi 28,3 protsenti.

"Kuna Eesti majanduslangus on suurem kui naaberriikide oma, siis tuleb ka ekspordi languse osas vaadata eelkõige sissepoole, et uurida, mis on valesti. Kui eelmise paari aasta languste taustal võis näha väliseid tegureid, siis praeguseks on aega nii palju mööda läinud, et peamised kohanemised võiksid olla lõppenud," selgitas Uusküla. "Uute languste taga on juba hinnanguliselt meie vahepealsed vähesed investeeringud, mis ei ole toetanud ümberstruktureerimist ja ka palgakasv on olnud Eestis märksa kõrgem kui on meie põhiturgudel."

Kaupade ekspordi taga on just töötleva tööstuse keeruline olukord ning seda peab vaatama eelkõige ülemaailmses muutunud konkurentsipoliitika valguses, kus oma investeeringute jaoks pakutakse erinevaid toetuseid ja tehakse administratiivseid protsesse lihtsamaks, lisas Uusküla. Töötlev tööstus on selgelt rohkem mõjutatud rohelise üleminekuga kaasnevatest hädadest, tõdes ta.

Ekspordi langus taandub?

Mertsina märkis, et juulikuine Eesti päritolu kaupade ekspordi kasv oli küll erakorraline, kuid kokkuvõttes on ekspordi vähenemine taandumas. "Euroopa Liidu majandus, kuhu läheb üle 70 protsendi Eesti kaupade ekspordist, on veel nõrk, kuid tasapisi see paraneb. Järgmiseks aastaks prognoosime Rootsis, Lätis ja Leedus juba üle kahe protsendi, Soomes ja Saksamaal aga ühe protsendi lähedast majanduskasvu. See peaks suurendama ka nende riikide nõudlust," ütles ta.

Eesti tööstusettevõtete ekspordiootused ja hinnang lähikuude eksporditellimuste kohta on Swedbanki andmeil sel aastal veidi paranenud, kuid muutus on väga tagasihoidlik.

"Eesti tööstusettevõtted on võrreldes teiste Balti riikide ja Soome ettevõtetega olnud pikka aega pessimistlikumad nõudluse suhtes. Meie ettevõtete osakaal, kes peavad nõudlust peamiseks majandustegevust piiravaks teguriks, on küll möödunud aasta lõppu jäänud tipust vähenenud, kuid käesoleva aasta kolmandas kvartalis oli selliseid ettevõtteid ikkagi veel 71 protsenti. Seda on rohkem kui Lätis, Leedus, Rootsis ja Soomes," ütles Mertsina.

"Koos välisnõudluse suurenemisega tajuvad Eesti tööstusettevõtted paremini ka oma konkurentsivõimet, kuid pikemas ajavõrdluses on see ikkagi langustrendis. Ühest küljest peavad ettevõtted oluliseks investeerida rohkem efektiivsuse tõstmisse, kuid tootmiskulude tõus ja paljudes teistes riikides ettevõtete toetamine, on nende konkurentsivõimele löögi andnud," lisas ta.