Venemaa oli kunagi Euroopa suurim gaasitarnija ning aastakümneid mängis Euroopa energiaturgudel võtmerolli ka Ukrainas asuv 22 000 kilomeetri pikkune torujuhtmestik. Selle kaudu jõuab Moskva gaas Euroopasse, vahendas Bloomberg.

Kui Moskva ja Kiievi vahel 2019. aastal sõlmitud viieaastane transiidileping 31. detsembril lõppeb, siis seda suure tõenäosusega ei pikendata, mis aga tähendab, et Euroopa Liit kaotab ligikaudu viis protsenti kogu gaasiimpordist. 

Vene gaasivood on aga Ukraina kaudu läände voolanud rohkem kui viis aastakümmet.

"Ukrainat läbiva transiidi lõpp tähistab ajastu lõppu," ütles Seton Halli ülikooli rahvusvaheliste suhete professor Margarita Balmaceda. 

Euroopa energiaturgudel suurendab see ebakindlust, Venemaa kaotab aga olulise transiidikoridori Euroopasse. Kõige rohkem aga võib kaotada Ukraina. Kiievis asuva konsultatsioonifirma ExPro Consulting analüüsi kohaselt võib Ukraina kaotada kuni 800 miljonit dollarit aastas. 

Enamik kliente on leidnud juba alternatiivsed tarnijad, kuna Venemaa alustas 2022. aasta veebruaris täiemahulist sõjalist tegevust Ukrainas. Näiteks Saksamaa ostab rohkem Norra maagaasi ning  impordib kogu maailmast veel ka veeldatud maagaasi. Ukraina gaasitaristust Saksamaa enam ei sõltu. 

Samas pole Saksamaa Vene gaasile ust täielikult sulgenud, riigi tööstus käib alla ning populistid leiavad, et riik peaks hakkama taas kasutama Venemaalt pärit energiaallikaid. Ukraina gaasitrass mängiks selles olulist rolli, kuna Nord Streami torujuhtmed on katki. 

Ukraina kaudu liigub gaas endiselt Austriasse ning Slovakkiasse. Mõlemad riigid väidavad, et suudavad eluga edasi minna ning jätta Vene gaasi selja taha. Austria eeldab, et jaanuaris enam Ukraina kaudu gaasi ei tule ning see võimaldab Viinil lepingud Gazpromiga ka lõpetada. 

Moskva saab gaasi tarnida ka teiste marsruutide kaudu, nende hulgas on torujuhtmed, mis lähevad läbi Türgi. Samas ei suuda Venemaa täielikult Ukraina transiiti asendada. Seega lepingu uuendamine on osalt ka Kremli huvides ning Vladimir Putin andis hiljuti märku, et on valmis jätkama gaasitransiiti Ukraina kaudu ka pärast 2024. aastat. 

Samas Ukraina tahab Kremli gaasirahast ilma jätta ning Kiiev otsib teisi tarnijaid, mis aitaksid tal olemasolevat gaasitaristut kasutada. Ukraina peab kõnelusi Aserbaidžaaniga, Bakuu juba tarnib gaasi kaheksale Euroopa riigile. 

Columbia ülikooli energiaekspert Anne-Sophie Corbeau tõi aga välja, et lühiajalises perspektiivis ei suuda Aserbaidžaan Vene gaasi asendada. Ukraina võib sõlmida ka tehingu Kasahstani ja teiste Kesk-Aasia riikidega, kuid sellise lepingu sõlmimine võtab aega. Enne saab aga läbi Moskva ja Kiievi vahel sõlmitud transiidileping.