Sõjaväepolitseis aega teeninud kaitseväelastest kriisireservi rühma loomine aitab tõsta Eesti valmidust võimalike sisemiste ja välimiste rünnakute tõrjumiseks.

"Me saame kõik aru, et julgeolek on üks. Meil on välimised ohud, mis on eelkõige Venemaast tingitud, aga meil on ka sisemised ohud, millega tuleb tegeleda. Me oleme planeerimas vahendeid selleks, et see vägi, mis reservistide baasil vajadusel moodustatakse, oleks piisavalt suur, et sisemisi ohte ära hoida," selgitas kaitseminister Hanno Pevkur.

"See on väga hea näide siseministeeriumi ja kaitseministeeriumi omavahelisest koostööst, kuidas reservväelaste baasil võimalike hübriidohtude ja ränderünnete vastu kindlustada. See on väga konkreetne sõnum Venemaale, et varsti on meil 1000 meest, keda me piiri peale saame panna, ning konkreetne sõnum Eesti inimestele, et Eesti on turvalisem ja kaitstum," ütles siseminister Lauri Läänemets.

Kriisireservi rühm moodustatakse politsei ja kaitseväe koostöös.

"Kui täiendavad lisarahastused tulevad ja valitsus kokkuleppe saavutab, siis on politsei- ja piirivalveamet see, kes hakkab inimesi välja õpetama, koolitama, relvastama ja varustama. Kokkukutsumise plaan jääb loodetavasti kaitseväe kanda. Me suudame koos moodustada täiendava reservi, kes on võimeline lahendama massilisi korratusi meie tänavatel, on võimeline lahendama ränderündeolukordi meie piiril ning võimeline võtma isikuid vajadusel täiendava kaitse alla, juhul kui olukord peaks selliseks ekskaleeruma," rääkis piirivalve juht Veiko Kommusaar.

Tapal toimunud väljaõppekogunemiselt siirdub kriisireservi rühm Kagu-Eestisse, kus nädala teises pooles toimub suur ränderündetõrje õppus.