PPA kriisireservi arutelud liiguvad kompromissi suunas

Kaitsevägi.
Kaitsevägi. Autor/allikas: Janvar Pitelkov/Kaitsevägi

Arutelud politsei- ja piirivalveameti kriisireservi üle liiguvad kompromissile lähemale. Siseministeerium lubab, et neid, kellele on määratud sõjaaja ametikoht, kriisireservi ei võeta.

Suvel teatas kaitseminister Jüri Luik, et tema PPA kriisireservi loomiseks tarvilikku eelnõu ei kooskõlasta. Pärast pikki arutelusid pani siseminister Alar Laneman teisipäeval allkirja eelnõu täiendatud versioonile.

Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Margit Gross ütles ERR-ile, et ametlikku hinnangut neil eelnõule veel pole. "Aga me oleme saavutanud nii mitmeski olulises küsimuses kokkuleppe," lisas Gross.

Kõige enam valmistas kaitseministeeriumile muret plaan piirata kriisireservi liikmete mobiliseerimist ja õppekogunemistele kutsumist. Kaitseministeerium kartis, et niimoodi kannatab meie sõjaline valmisolek. Näiteks kui teise brigaadi esimese jalaväepataljoni kolmanda rühma parameedik astunuks kriisireservi, pidanuks kaitsevägi talle asendaja otsima.

"Täna me oleme teinud sellise ettepaneku, et kriisireservi liikmeteks saavad kuuluda inimesed, kes ei ole määratud kaitseväe poolt sõjalisele ametikohale," rääkis siseministeeriumi sisekaitse ja kriisivalmiduse nõunik Toomas Malva. "Ehk meie värbamisallikad ei ole need inimesed, kes juba kaitseväe poolt on ära planeeritud."

Kaitseväe sõjaaja struktuuris on umbes 25 000 ametikohta, neist suuremat osa peavad täitma reservväelased.

Lisaks kaitseväe nii-öelda kuumale reservile ei saaks PPA kriisireserviga liituda ka inimesed, kes täidavad mõnda riigikaitseliselt olulist tsiviilametikohta. Neid leidub paljudes asutustes ja ettevõtetes. Näiteks maksu- ja tolliametis on riigikaitseliselt olulised kuni 80 protsenti teenistuskohtadest, Viru vanglas kuni 87 protsenti teenistuskohtadest.

"Ja kui isik on PPA kriisireservi arvatud, aga ta selle ajal arvatakse kas riigikaitselisele ametikohale või siis sõjaaja ametikohale, siis samamoodi peatub tema tegevus reservis," rääkis Margit Gross. "Ja see on kindlasti üks oluline küsimus, mis selles uues eelnõu versioonis on saanud sobiliku lahenduse," lisas ta.

Mida teha nendega, kel sõjaaja ametikohta pole?

Sõjalise väljaõppe on Eestis saanud umbes 65 000 inimest ehk suurem osa neist on kaitseväe jaoks nii-öelda külmas reservis. Küll aga kutsutakse neidki aeg-ajalt kordusõppustele ja kui mõni sõjaaja ametikoht tühjaks jääb, võib kaitsevägi nende seast lisa valida. Just külma reservi saatust tuleb kahel ministeeriumil veel arutada. Nimelt soovib siseministeerium uues eelnõus, et kriisireservi liikmed ei peaks mobilisatsioonis või lisaõppekogunemistel osalema.

"Kui isik kutsutakse õppusele, siis ta kutsutakse tegelikult reservteenistusse," ütles Margit Gross. "Ja sellisel juhul on kaitseministeeriumi kindel seisukoht see, et isikul on kohustus tulla õppekogunemisele ja sellest osa võtta. Ja ta ei saa selles osas kindlasti olla vabastatud selle pärast, et ta on kriisireservis," lisas Gross.

Niisiis need arutelud veel jätkuvad, aga eelnõusse on tehtud veel täiendusi, mis peaks kriisireservi mõtte teistele ministeeriumidele meeldivamaks muutma.

Neist üks tähtsamaid puudutab seda, kes saab kriisireservi teenistusse kutsuda. Toomas Malva ütles, et siseministeerium soovis kriisireservi võimalikult mobiilseks teha ja sestap tegi suvine eelnõu kriisireservi kokkukutsumise politsei- ja piirivalveameti peadirektori ülesandeks.

"Täna on eelnõus ettepanek, et see oleks vabariigi valitsus ehk siis väga kõrge tasand," rääkis Malva. "See kokkukutsumine kriisireservi mõistes tähendab, et inimesel on kohustus tulla ja tema tööandjal on kohustus teda lasta," selgitas Malva.

Jaanuari keskpaigaks ootab siseministeerium uuele eelnõule arvamusi ja kui ministeeriumid kõigis detailides kokku lepivad, võib valitsus eelnõu riigikogule saata. Ministeerium loodab, et eelnõu jõustub 1. juulil.

Tuleval aastal on raha veel vähe

Juba praegu valmistatakse tulevasi kriisireservi liikmeid ette. Seni on moodustatud kolm rühma, kokku umbes 80 inimesega.

"Me ise nimetame neid taktikalise suunaga abipolitseinikeks," selgitas Malva ja lisas, et kui tekib tarvilik õigusakt, suunatakse osa neist kriisireservi. "Ja nad on juba saanud siis spetsiifilist väljaõpet, mis määratleks neid avaliku korra või piirivalve või objektivalve kriisireservi liikmeteks," ütles Malva.

2021. aasta riigieelarves on kriisireservi jaoks ette nähtud kaks miljonit eurot.

"Me eeldame, et järgmise aasta lõpuks on meil 200-300 kriisireservi liiget, kellest osad on saanud baasväljaõppe ja osad on saanud juba spetsiifilist väljaõpet. Ehk kahe miljoni euro eest saame inimesi välja õpetada ja neile varustuse hankida," ütles Malva.

Ta tõdes, et kaks miljonit on siiski "miinimum miinimumist". Siseministeerium on arvutanud, et kui nelja aasta jooksul värvata reservi 700 inimest, kuluks kokku 20 miljonit eurot. Sellest suurem osa läheks varustusele.

"Me tänases situatsioonis ei suuda soetada erinevat rühmavarustust ja infrastruktuuri. Me suudame anda neile 200 inimesele vormid selga ja vajalikud erivahendid. Õppekohtasid, transpordivahendeid ja suuremat erivarustust me soetada ei saa," rääkis Malva.

Samas ütles ta, et suures plaanis võib järgmise aasta tagasihoidlik rahastus isegi hea olla.

"Võiks nii öelda, et 2021 on katsetamise koht, et vaadata, kas meie plaanid töötavad. Ja kui töötavad, siis tõenäoliselt on võimalik lisarahastusega väga kiireid edusamme saavutada."

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: