Ettevõtjate esindajad pakkusid ühe alternatiivina paar nädalat tagasi välja palgafondi lisamaksu, mida ei toetanud algusest peale ei sotsid ega ka Eesti 200.

Michali sõnul tekitas see idee kahetisi tundeid ka ettevõtjate seas ning valitsus seda praegu esimese variandina ei aruta.

"Ka ettevõtlusorganisatsioonide seas ei omanud see suurt kandepinda. Täna ma ütleks, et seetõttu see favoriitide hulgas just ei ole. Küll on kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit ja teenusmajanduse koda soovitanud alusena kasutada varade mahtu ehk bilansi mahtu. Selle kohta me saame analüüsid rahandusministeeriumilt ja ehk (neljapäeva) pealelõunal arutame seda," lausus Michal, lisades, et vajadusel jätkuvad arutelud järgmisel nädalal.

"Püüame jõuda lahenduseni, milline see lai julgeolekumaks välja näeb," ütles ta.

Eesti ettevõtlusorganisatsioonid tegid valitsusele ettepaneku asendada ettevõtete kasumiga seotud riigikaitsemaksu osa tähtajalise lõivu või tasuga, mida peaksid maksma kõik juriidilised isikud majandusaasta aruande esitamisel. Tasu määr sõltuks juriidilise isiku bilansimahust ning aastane tulu riigile oleks organisatsioonide hinnangul ca 200 miljonit eurot.

Sotsiaaldemokraadid on valmis toetama varamaksu ettepanekut, kuid seovad selle alampalga tõstmisega 12 protsendi võrra, ütles neljapäeval sotside juht Lauri Läänemets.

Läänemets kordas valitsuse pressikonverentsil, et sotsiaaldemokraatide eelistus oleks endiselt ettevõtete kasumi maksustamine, sest see oleks tema sõnul oluliselt õiglasem ja takistaks vähem jõukuse loomist. Alampalga tõus aga on Läänemetsa sõnul osa koalitsioonilepingust ning tema sõnul ei saa nii asju kokku leppida, et üht olulist osa Eesti ühiskonnast arvesse ei võeta.

"Me saame väga selgelt aru, et alampalga tõstmisel on ettevõtlusele ja äritegemisele Eestis mõju. Seda me proovime kompenseerida teistmoodi, valitsus on juba varem otsustanud, et Euroopa Liidu vahendid ettevõtluse jaoks suuname rohkem piirkondadesse, kus alampalgaga töökohti võib rohkem olla. Ei ole võimalik, et ühe osa ühiskonnast unustame ära," ütles Läänemets.

Eesti 200 esimees Kristina Kallas ütles, et ükskõik, millise otsuseni valitsus lõpuks jõuab, kuidas määrata ettevõtete panus laia julgeolekumaksu, tuleb see enne läbi arutada ettevõtjatega ning sealt saada nõusolek.

"Otsus peab üht- või teistpidi, ühe või teise maksubaasi pealt olema tehtud ettevõtjatega dialoogis. Peab olema valmidus seda maksu maksta neil, kellelt me seda kokku korjame. Kui toetust sellele kaitsemaksule ei ole, siis seda sealt ka ei tule. Me peame seda koos ettevõtjatega tegema, et oleks laiapõhjaline konsensus," lausus Kallas.

Tööandjate keskliit on Läänemetsa ideed siduda varamaksu otsus alampalga tõstmisega, juba kritiseerinud. Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aasa sõnul on Läänemets sekkunud meelevaldselt tööturu osapoolte läbirääkimistesse ja seob neid poliitiliste kokkulepetega valitsuses.