Lauri Läänemets teatas, et nende erakond on valmis toetama julgeolekumaksu ettevõtteid puudutavas osas varamaksu ettepanekut, kuid selleks peaks tööandjad nõustuma alampalga 12-protsendilise tõusuga. Kuidas te Läänemetsa seisukohta kommenteerite?

Olen üsna üllatunud, et sotsiaaldemokraadid tahavad alampalga läbirääkimisi siduda poliitiliste kokkulepetega. Esiteks peab meelde tuletama Lauri Läänemetsale, et alampalga läbirääkimisi peavad ikkagi tööturu osapooled ehk tööandjad ja ametiühingud. Meil on kokku lepitud, et need läbirääkimised algavad 24. septembril. Siis on meil Eesti Panga prognoos teada, mille alusel me neid kokkuleppeid sõlmime.

Teiseks, selle ettepaneku sisu ise on ebaloogiline. Ettevõtjad ei oota uusi makse. Me ei oota ei varamaksu, me ei oota ka ettevõtte tulumaksu, me ei oota ka palgafondi maksu. Et kaubelda justkui sellele lisaks veel hüppelist alampalga tõusu – see on ebaloogiline.

Kui Lauri Läänemets ütleks, et ta suudab uued maksud ja maksutõusud ära hoida ja see looks tingimused, et ettevõtjad saavad alampalka kiiremini tõsta, siis selles jutus oleks iva. Aga praegu laotakse ettevõtjatele uusi makse ja oodatakse, et me "tänutäheks" hakkaks ka hüppeliselt alampalka kasvatama – selles ettepanekus ei ole väga palju loogikat.

Vaatasin 2023. aasta läbirääkimiste protokolli ja seal on kirjas, et kui Eesti majandus on jooksval või tulevasel kalendriaastal viimaste majandusprognooside kohaselt tervikuna languses, siis võidakse ka alampalga tõstmise kasvutempot muuta. Ehk kui raha tuleb sisse vähem, siis ei saa ka nii palju tõsta. See kõik on meil ju sellel aastal olnud ehk teoorias ei peaks üldse alampalka tõstma?

Vastab tõele. Me, tööturu osapooled oleme ju tegelikult nõus, et alampalk peab kasvama. Aga tööandjate seisukoht on alati ka olnud, et palk saab kasvada siis, kui selleks on rahalised vahendid. Kui majandus kasvab ja tulud kasvavad, et on võimalik inimestel palka tõsta, sest muidu kaasneb sellega tööpuudus ja teised hädad. Selles mõttes ma võin kindlalt väita, et alampalk kasvab ka järgmisel aastal. Aga milline see palgakasv täpselt on, see siis tahabki veel aega saada.

See ei ole poliitiline küsimus. Ka riigijuhid ise saavad aru, et majanduses ei ole väga head ajad. Ka riik ise ei suuda tõsta avaliku sektori töötajatel palka järgmisel aastal. Hirmus lihtne on nõuda, et seda teeksid ettevõtjad. Aga ka ettevõtjad peavad selle raha enne teenima.

Ma võin rahustada, et alampalk kindlasti jätkab kasvamist. Meil on eesmärk, et ta kasvaks natuke kiiremini kui keskmine palk. Aga see palgakasv peab olema majanduslikult tehtav ja meie üldise majandusliku olukorraga kooskõlas. Ja ka seda hea tahte kokkulepet sõlmides sai läbi räägitud ja kokku lepitud, et kui majandus ei kasva, siis ei saa ka palgad väga kiiresti kasvada. Täna selline olukord on kätte jõudnud.

12 protsenti on teie jaoks liiga palju, aga kui suur see protsent võiks olla?

Seda on täna väga vara öelda. Sellepärast me ootamegi Eesti Panga sõltumatut prognoosi, milline on järgmise aasta majanduse pilt. Tõsi, ka need prognoosid on viimasel ajal olnud liiga optimistlikud. Me peame ka seda arvestama.

Aga pigem need adekvaatsed palgakasvud on täna neli-viis protsenti. Kui meil õnnestub teha samas suurusjärgus või grammi võrra rohkem alampalga kasvu, siis oleks juba väga hea. Aga tänases olukorras peaks kõik adekvaatsed inimesed aru saama, et kahekohalistest palgatõusu numbritest rääkimine on liiga suur unistus. Meie majandus ei ole nii tugevatel jalgadel. Kui ettevõtjad saavad juurde veel uusi makse, siis selles kontekstis ju tööandjate elu lihtsamaks ei lähe.

Kuidas me tegelikult ikkagi sellisesse olukorda oleme jõudnud? Meil olid koalitsioonikõnelused. Tagantjärele vaadates tundub, et neid tehti kiirustades. Loodeti, et küll jõuame need maksud, sh ettevõtetest võetava maksu kokku leppida. Aga tegelik elu oli hoopis midagi muud ja nüüd lihtsalt meeleheitlikult otsitakse kohta, kust seda raha saada.

Jah, ega see protsess kellelegi au ei tee ja kedagi rõõmsaks ei tee. Ettevõtjad ju ei oota, et valitsus meile uusi makse kehtestaks. Praegu on otsitud lihtsalt alternatiive, mis kahjustajaks meie majandust võimalikult vähe.

Aga valitsus võiks pingutada selle nimel, et kärbitakse kulusid ja ei peaks maksukoormust tõstma, mis ju majanduskasvule kaasa ei aita. Kõik need uued maksuvariandid Eesti konkurentsivõimet ei suurenda ega investeerimiskeskkonda paranda. See on fakt.

Pigem peaks valitsusliikmete, sh sotsiaaldemokraatide fookus minema lahenduste peale, mis aitaks majanduskasvu taastada. See, et neid tohutult suure majandusliku mõjuga otsuseid tehakse väga väikses ringis, kinniste uste taga ja väga lühikese ajaperioodi jooksul, seal on suur risk, et sünnivad suured vead.

Me keegi ei taha, et aasta ringi käiks maksufestival, aga see pendel ei pea liikuma ka teise seina, kus niivõrd suure mõjuga maksuotsuseid tehakse kiirustades. Või veelgi enam ja nagu praeguse näite puhul, neid hakatakse siduma omavahel kolmandate teemadega.

Olgem ausad, maksusüsteemi muudatus puudutab kõiki Eesti ettevõtjaid ja kõiki töötajaid. Alampalga tõus puudutab väga väikest osa ettevõtjaid ja väga väikest osa tööjõuturust. Neid asju omavahel siduda ei ole mõtet.

Järgmise aasta riigieelarve tuleb lukku saada. Me saame aru, et seadus seda nõuab. Aga 2026. aasta ja sealt edasi otsuseid, äkki ei peaks neid praegu kiirustades tegema.

Alampalga tõstmine tõstab ka mitmeid muid asju – näiteks lasteaia kohatasu suurus on sellega seotud. Siin on ka väike hiiliv inflatsioon olemas.

Eks see ongi alampalga tõusu laiem ja suurem mõju, et otseselt on sellest puudutatud paarkümmend tuhat inimest. Nende hulgas ka need, kes võibolla optimeerivad oma makse. Aga ka erinevad hüvitised ja tasumäärad on alampalga määraga seotud.

Meie ehk tööandjate ja ametiühingute palve on olnud, et omavalitsused ja riik ei seoks neid numbreid alampalga määraga. Lasteaiakohatasul ei ole mingit sisulist seost alampalga määraga. Või on mõne omavalitsuse juhi palk sellega meelevaldselt seotud. Seal pole mingit sisulist seost.

Me oleme praegu hoopis teistsuguses majanduslikus olukorras, kui siin kaks-kolm või viis aastat tagasi. Me peame ikka väga tasakaalukalt neid otsuseid tegema.