Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas neljapäeval alandada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 25 baaspunkti võrra. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu nõukogu juhib rahapoliitika kurssi.

"Tuginedes ECB nõukogu ajakohastatud hinnangule inflatsiooniväljavaate, alusinflatsiooni dünaamika ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususe kohta, on praegu asjakohane astuda järjekordne samm rahapoliitika piirava kursi leevendamisel," teatas keskpank pressiteate vahendusel. "Hiljutised inflatsiooniandmed on olnud üldjoontes ootuspärased ja ECB ekspertide värskeim ettevaade kinnitab eelnevat inflatsiooniväljavaadet."

ECB prognooside kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2024. aastal 2,5 protsenti, 2025. aastal 2,2 protsenti ja 2026. aastal 1,9 protsenti, mis vastab juunikuise ettevaate prognoosile.

Samuti märkis keskpank, et inflatsioon peaks selle aasta lõpupoole taas kiirenema osaliselt seetõttu, et energiahindade varasem järsk langus jääb aastase inflatsioonimäära arvutamisest välja. Seejärel peaks inflatsioon alanema järgmise aasta teisel poolel.

Alusinflatsiooni 2024. ja 2025. aasta prognoosi on korrigeeritud mõnevõrra ülespoole, kuna teenuste hindade inflatsioon on olnud oodatust kiirem. Samal ajal eeldavad ECB eksperdid, et alusinflatsioon aeglustub kiiresti ja alaneb 2,9 protsendilt 2024. aastal 2,3 protsendile 2025. aastal ja 2,0 protsendile 2026. aastal, lisas keskpank.

Keskpank märkis, et euroala inflatsioon püsib kiire, kuna palgakasvu tempo on endiselt hoogne. Tööjõukulude surve siiski väheneb ja kasumid leevendavad osaliselt palgakasvu mõju inflatsioonile.

"Rahastamistingimused on jätkuvalt piiravad ja majandusaktiivsus püsib tagasihoidlik, kajastades eratarbimise ja investeeringute loidust. ECB ekspertide prognoosi kohaselt peaks majandus kasvama 2024. aastal 0,8 protsenti, 2025. aastal 1,3 protsenti ja 2026. aastal 1,5 protsenti. Juuni ettevaatega võrreldes tähendab see mõningat allapoole korrigeerimist, mis on peamiselt tingitud sisenõudluse väiksemast panusest järgmise paari kvartali jooksul," edastas keskpank.

Keskpanga teatel on ECB nõukogu kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk kahe protsendi juurde ning et nõukogu hoiab baasintressimäärad piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Raul Eamets: Euroopa Keskpank tegi otsuse, mida turud ootasid

Neljapäevast Euroopa Keskpanga nõukogu otsust ootasid turud suure kärsitusega, ütles Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

"Kuue kuu euribor on langenud juba alla 3,3 protsendi tasemele. Ühelt poolt on inflatsioon tulnud allapoole – augusti inflatsioon euroalas oli 2,2 protsenti, teisalt on jätkuv palgasurve – palgad kasvasid teises kvartalis 4,3 protsenti. Euroopa majandus tervikuna on paigalseisus ja investeeringute ergutamises oleks hädasti vaja madalamaid intresse," teatas Eamets.

Eametsa sõnul oli selles kontekstis loogiline, et otsustati baasintressi 0,25 protsendipunti võrra langetada. Eelmine, sama suur langetus, tehti mäletatavasti juulis, märkis ta.

"Euroala majandus, eriti Saksa majandus, vajab madalamaid intresse nagu õhku, sest selle aasta loodetud majanduskasv on väiksem kui algselt eeldati. Üldine arvamus on, et 2024. aasta majanduskasv Saksamaal tuleb 0,3 protsenti, Kieli maailmamajanduse instituut prognoosis isegi 0,1-protsendilist langust. Allapoole on toodud ka järgmise aasta prognoose, täna oodatakse Saksamaal 2025. aastal 1,1 protsenti majanduskasvu," sõnas Eamets.

Saksamaa majanduse käekäigust sõltub aga Skandinaavia majanduste tulevik ja Eesti majandus omakorda on mõjutatud sellest, kuidas läheb Soomel ja Rootsil, ütles Eamets. "Selles plaanis erinevad meie lõunanaabrid päris oluliselt Eestist. Leedu majandus on selgelt Kesk-Euroopale orienteeritud ja Läti kõige suurem kaubanduspartner on omakorda Leedu. Tõsi, teisel kohal on Eesti ning olulist rolli Läti väliskaubanduses mängivad ka Rootsi ja Saksamaa."

"Rootsile prognoositakse sellel aasta nullkasvu ning järgmisel aastal umbes kaks protsenti majanduskasvu. Sarnast majanduskasvu prognoosib Eestile ka meie rahandusministeerium. Eesti majandust jahutavad järgmisel aastal maksutõusud, sellel aastal on tõenäoline üheprotsendiline majanduslangus," ütles Eamets. 

Eametsa sõnul tähendab 0,25-protsendine intressilangus seda, et suure tõenäosusega võib sellel aastal oodata veel ühte intressilangetust ja aasta lõpuks võiks kuue kuu euribor jõuda kolme protsendi tasemele. "See on kahtlemata hea uudis kõigile meie laenuvõtjatele," lisas ta.