Järgmise nelja aasta peale kokku on prognoositav summa CO2-kvoodi müügist umbes 500 miljonit. Sellest summast ligi 200 miljonit eurot otsustas valitsus suunata Rail Balticu ehituseks.

"Üks otsus oli see, et 200 miljonit eurot suunatakse Rail Balticu ehituseks ja umbes 75 miljonit Rail Balticu ja Elroni ühisdepoo rajamiseks Soodevahes," ütles Svet.

Ta lisas, et 50 miljonit eurot CO2-rahast otsustas valitsus suunata korterite renoveerimiseks ning 25 miljonit suunas valitsus Eestis laevade ümberehituse toetuseks.

"See viimane on programm, mis võimaldab tuua Eestisse päris suuri investeeringuid," sõnas Svet. "Hinnanguliselt, kui me investeerime 25 miljonit, see võimaldab saada umbes kaks korda rohkem tulu riigieelarvesse ja see võimaldab suurendada Eesti merenduse käivet umbes 200 miljoni võrra."

Svet rääkis, et Rail Balticule suunatud raha võimaldab Eestil katta omaosalust järgmiste aastate hangetel. "See on väga tugev samm selles suunas, et Eesti saaks oma Rail Balticu osa valmis aastaks 2030. See on eriti oluline olukorras, kus sarnaste probleemidega seisavad silmitsi teiste balti riikide ministrid. Olles nendega värskelt kohtunud, tunnen, et kui me tahame, et nemad liiguks kiiresti, meie peame olema veelgi kiiremad."

"Meie jaoks on Rail Balticu ehitamine oluline ka sellelt seisukohalt, et kui meil õnnestub rajada Tallinnast Pärnuni raudtee isegi natuke varem, kui ülejäänud taristu saab valmis, siis meil tekib võimalus käivitada regionaalne rongiliiklus Tallinnast Pärnusse samal trassil," lisas Svet.

Svet rõhutas, et nii valitsus kui ka tema on pühendunud sellele, et liikuda edasi Rail Balticu väliehitamisega 2030. aasta tempos. "Me saame aru, et see on äärmiselt keeruline ülesanne nii rahaliselt kui ka ehitustehniliselt. Aga see on eluliselt vajalik Eesti ühenduste tagamiseks, meie kaubaühenduse kindlustamiseks reisijateveo seisukohalt, aga ka julgeolekualase logistika mõttes."

200 miljonit eurot ei lahenda kõiki Rail Balticu probleeme, nentis Svet. "Meil on puudu veel umbes 400 kuni 500 miljonit enne aastat 2030 ja enne seda, kui algab Euroopa Liidu uus eelarveperiood."

200 miljonit eurot (täpne summa 197 miljonit – toim) on mõeldud nelja aasta peale ja see võimaldab Rail Balticul liikuda edasi nende hangetega, mis on juba ettevalmistamisel, täpsustas Svet.

ERR küsis, et kuna see raha tuleb n-ö samast potist, mis kortermajade renoveerimistoetus, siis kas selle tõttu jääb kortermajade uuendamiseks vähem raha.

"Kui me vaatame, mis on meie praegune seis erinevate Euroopa Liidu toetustega ja CO2-kvoodirahaga, siis me saame öelda, et hoonete renoveerimiseks järgmise nelja aasta jooksul on meil plaanis investeerida umbes 450 miljonit eurot. Ma kordan, et see on järgmise nelja aasta jooksul, selle summa sisse mahub 175 miljonit, mille jagamise kuulutame välja lähinädalatel," vastas Svet.

"Selle sisse kuuluvad 80 kuni 90 miljonit, mida me plaanime eraldada järgmisel aastal. Selle summa sisse kuuluvad 140 miljonit nii elu- kui ka ärihoonete renoveerimiseks mõeldud raha, mida Eesti taotleb sotsiaalsest kliimafondist, mis avaneb 2026. aastal ja täiendavalt tuleb see raha, mille osas valitsus tegi eile otsuse," lausus Svet. "Praegu minu hinnang on see, et me oleme suutnud leida mõistliku tasakaalu erinevate eesmärkide vahel, mis seisavad meie ees taristu- ja kliimavaldkonnas."