Svet: laen on üks võimalus, kuidas Rail Balticule puuduolev raha saada
Lähiaastatel on Eestil vaja Rail Balticu ehitamiseks puudu mitusada miljonit eurot ja üks võimalus selle saamiseks on laenu võtta, ütles taristuminister Vladimir Svet.
Vladimir Svet ütles "Esimeses stuudios", et Rail Balticu projekti juhtiv RB Rail analüüsib parasjagu, millised võimalused on raudtee ehitamisse raha juurde saada, sest seda on puudu nii Eestil, Lätil kui ka Leedul.
Eestil on ministri sõnul vaja lähiaastatel leida projekti juurde 400 kuni 500 miljonit eurot.
"Mis on võimalused selle raha saamiseks? Mina ise usun, et üks nendest võimalustest on laen. Ma arvan, et kui üldse kunagi laenu võtta, siis laenu tuleb võtta investeeringuteks. Me teame, et raha, mida panustame Rail Balticusse, tuleb kohe meile majandusse tagasi ja arvan, et arvestades Rail Balticu tähtsust mitte eeskätt seetõttu, et meil tekib kiire rong Tallinna ja Pärnu vahel, vaid seetõttu, et see on strateegiline projekt meie riigi jaoks. See on see, kuidas me seome ennast Euroopaga, kuidas paneme kaubad liikuma väga pikkadele distantsidele, inimestest rääkimata. Nii et usun, et leiame lahenduse sellele probleemile ja me peame selle raudtee välja ehitama," rääkis minister.
Svet tõdes, et Läti ja Leedu probleemid Rail Balticu ehitamisega on suuremad kui Eesti omad, kuid mõlema riigi ministrid on kinnitanud, et pingutavad trassi väljaehitamise nimel.
"Meie trass on paigas, meil on vaja seda Tallinnast Läti piirini ehitada. Lätlastel on Riia kesklinna probleem, leedukatel on Vilniuse kõrvalepõike probleem ja nemad peavad oma probleemidega tegelema. Aga nemad ütlevad, et nad on pühendunud, ehitavad seda. Ja me koos läheme detsembris nende ministritega kohtuma Euroopa Komisjoniga, et hakata kokku leppima rahastuses," rääkis Svet.
"Aga Läti ja Leedu on samas olukorras nagu meie, nende jaoks on see raudtee täpselt sama vajalik mitte regionaalse raudteena, vaid rahvusvahelise ühendusena, mis tõstab kogu meie piirkonna konkurentsivõimet," lisas ta.
Sveti hinnangul võib Lätit veenda enda põhitrassi Eesti-poolset osa ehitama see, et Eesti saab enda osa kiiremini valmis.
"Mina arvan, et kui keegi küsib, mis argumendiga veename lätlasi seda tegema, ma ütlen, et kõige parem argument on see, et me oleme selle protsessi lokomotiiv, et kui lätlased näevad, et meie ehitame, siis on neil kindlus ehitada ka endal."
Kuigi Eestil on praegu keeruline leida raha isegi maakonnaliinide dotatsiooniks, siis Sveti hinnangul ei ole Rail Balticu valmimisel selle ülalpidamine probleem.
"Ma arvan, et siin peame aru saama, et rahvusvaheline raudtee on selline turg või teenus, millel on olemas ka rahvusvaheline konkurents. Selle üle, milline hakkab olema opereerimismudel, käivad veel arutelud, arvan, et järgmisel aastal lepime selles kokku, kes hakkab ronge ostma jne. Muidugi, see kõik ei tule tasuta, aga maailmas raudteede arengut vaadates, siis kui raudteed rajatakse, siis neid ka kasutatakse," ütles Svet.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Esimene stuudio", intervjueeris Mirko Ojakivi