22. augustil saatis Kiisler rahandusministeeriumile teabenõude, kus soovis teada, milliste arvutuste alusel kirjutati koalitsioonileppesse maksutõusud.

"See peaks ju olema kogu ühiskonnale avalik info," ütles Kiisler ERR-ile.

Ministeerium neid andmeid talle siiski ei avaldanud, põhjendades seda asjaoluga, et tegu on asutusesisese dokumendiga. Kuid lisaks sellele salastas rahandusministeerium oma dokumendiregistris nii Kiisleri teabenõude kui ka sellele saadetud vastuse.

Avalikkusele on seega dokumendiregistrist näha üksnes info, et 22. augustil on Kiisler esitanud rahandusministeeriumile teabenõude, millele vastamiseks oli ministeeriumil aega 29. augustini, ning nädalase hilinemisega on rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Täht sellele vastanud. Mõlema kirja sisu on salastatud kuni 5. septembrini 2099.

"Mis on nii salajast faktis, et üks opositsioonipoliitik soovib saada teada, millistele arvutustele koalitsioonilepe tugineb? Miks peab seda järgmised 75 aastat peidus hoidma?" ei mõistnud Kiisler.

Tema sõnul on andmeid, mida ta küsis, avalikkusele vähehaaval tilgutatud, näiteks ettevõtete tulumaksu puhul on räägitud nii 300 miljonist kui ka 200 miljonist eurost, rahandusminister Jürgen Ligi kirjutas aga hiljuti sotsiaalmeedias, et tulemus osutus väiksemaks kui algselt eeldati.

"Miks siis selline varjamine, öelge siis ausalt välja, millisest numbrist lähtusite enne ja millisest nüüd," lausus Kiisler.

Ta lisas, et selline avalikkuse pimeduses hoidmine on selge näide suletud valitsemisest.

Kiisler leiab, et andmeid avalikkusega mitte jagades võetakse ära võimalus teadmistel põhinevaks avalikuks debatiks, kuidas maksukoormuse tõusu asemel kokkuhoiukohti leida. Esitades maksutõusude tulupoolt koos riigieelarvega viimasel hetkel, saab valitsus öelda, et nüüd on juba hilja midagi muuta.

Lisaks on talle arusaamatu põhjendus, et tegu on asutusesisese dokumendiga, arvestades, et hinnanguid maksutõusude kohta jagati kolme koalitsioonierakonna esindajatele.

Rahandusministeeriumi teatel lisati sellele teabenõudele AK-märge vastavalt seadusele.

"Siim Kiisler on ministeeriumi poole pöördunud kui eraisik," ütles Geili Heinmaa rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonnast ja selgitas, et seda näitab Kiisleri isiklikult e-posti aadressilt laekunud veebivorm, kus asutuse lahtris on märge "eraisik".

"Eraisikute pöördumistele ja vastustele rakendub korraliselt AvTS § 35 lg 1 p 12," lisas Heinmaa.

Avaliku teabe seaduse paragrahv 35 näeb ette, et teabevaldaja ehk antud juhul rahandusministeerium on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks info, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust.

ERR on varemgi kajastanud ametkondade tendentsi dokumente agaralt salastada, ehkki seaduse järgi peaks üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele olema võimalik kõigil inimestel ligi pääseda.

Riigisekretär Taimar Peterkop on öelnud, et avaliku teabe seaduse igapäevane rakendamine on kaugenenud seaduse eesmärgist, mille kohaselt peab igaühele tagama juurdepääsuvõimaluse üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele.

Õiguskantsler Ülle Madise on välja toonud, et üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele tagab juurdepääsuvõimaluse avaliku teabe seadus ning see lähtub põhimõttest, et avaliku teabe avalikkus on reegel ja dokumentide asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine erand.