Ministeerium loobub tootjatele desünkroniseerimise tasu kehtestamisest
Kui esialgu oli plaan Venemaa elektrisüsteemist lahkumise ehk desünkroniseerimise kulud katta nii elektritootjatele kui ka -tarbijatele kehtestatava lisatasuga ehk bilansimaksuga, siis nüüd on loobutud plaanist tootjatelt seda tasu küsida, kirjutab Postimees.
Elering tegi mullu juulis ettepaneku, et pärast desünkroniseerimist Venemaa elektrivõrgust järgmise aasta veebruaris võiks tootmise ja tarbimise tasu tõusta neljalt sendilt 5,31 euroni megavatt-tunni kohta (0,53 senti kWh kohta) nii tootjale kui ka tarbijale.
Elektritootjatele see ettepanek ei meeldinud ning nad läksid juulis kohtusse konkurentsiameti vastu, kes oli kooskõlastanud Eleringi ettepaneku.
Nüüd on kliimaministeerium loobunud tootjatelt bilansiteenuse tariifi küsimisest, kirjutas reedel Postimees.
Kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga ütles reedel Vikerraadio saates "Uudis+", et ministeerium on tõesti teinud Eleringile ettepaneku metoodika üle vaadata.
"Kui selgus, et esialgne ettepanek oligi jagada see proportsionaalselt ja võrdselt tootjate-tarbijate vahel, siis selgus, et Läti ja Leedu päris nii ei ole plaaninud teha. Tõsi, meil ei ole veel seda lõplikult paigas. Me peame jälgima, et meie elektritootjate konkurentsipositsioon Baltikumis ei halveneks. Sellest tulenevalt oleme teinud Eleringile ettepaneku metoodika üle vaadata," lausus Uiga.
"Meil on praegu elektri tootmises puudujääk. Oleme ette valmistamas vähempakkumisi, et saada uut elektritootmist. Me peame jälgima, et meie konkurentsipositsioon võrreldes teiste Balti balti riikidega ei oleks kehvem tootjate vaates," lisas ta.
Tervikkulu, mis tekib sellest, et peale Venemaa elektrisüsteemist lahtiühendamist tuleb Eestil ja teistel Balti riikidel hakata ise elektrisüsteemis sagedust hoidma ja see, mida bilansitasuga tuleb katta, on 60 miljonit eurot aastas, ütles Uiga.
Küsimusele, kas tarbija peab siis kõik kinni maksma, kui tootjatelt bilansitasu küsima ei hakata, ei andnud Uiga selget vastust.
"See on umbes kogu tarbimise peale jaotatud, on seal seitse-kaheksa eurot megavatt-tunnist. Lõplikud lahendused ei ole paigas, siin on vaja veel teha läbi metoodika, avalikud konsultatsioonid, mitmed kooskõlastused. Seda peab kinnitama konkurentsiamet, kes jälgib, et see vastaks Euroopa Liidu õigusele. Mis lõpplahendus tuleb, selgub siis, kui metoodika on kinnitatud, erinevad lahendused on laual. Kõige tõenäolisem on üleminekulahenduse tekitamine ajaks, mil me Baltikumi-üleselt harmoneeritud lahendust proovime saavutada. Sellega läheb arusaadavatel põhjustel aega ja me ootame ka veel sisendit selle osas, millise lahendusega lähevad praegu välja Läti ja Leedu," rääkis Uiga.
Toimetaja: Marko Tooming
Allikas: "Uudis+", inervjueeris Arp Müller