Peaminister Kristen Michalile ja rahandusminister Jürgen Ligile saadetud kirjale oli esmaspäevahommikuse seisuga alla kirjutanud rida tuntud Eesti ettevõtjaid: Markus Villig, Erkki Raasuke, Martin Villig, Toomas Annus, Taavet Hinrikus, Rain Lõhmus, Allan Martinson, Priit Põldoja, Sten Tamkivi, Priit Lepasepp, Ahti Heinla, Viljar Arakas, Madis Toomsalu, Kristina Siimar, Kaarel Kotkas, Martin Kruus, Kalle Kiigske, Heiti Hääl, Taavi Kotka. Suure tõenäosusega see nimekiri veel pikeneb.

Ettevõtjad märgivad, et mõistavad täielikult vajadust suurendada kaitsevõimet, millesse on nad ka ise panustanud ja soovivad panustada ka edaspidi.

"Samuti tajume riigieelarve keerulist rahalist seisu. Ettevõtjatena oleme harjunud aga vaatama mitte minevikku, vaid tulevikku. Seetõttu on meie ettepanekud kantud soovist mitte kahjustada Eesti konkurentsivõimet ning pikaajalisi väljavaateid. Me ei saa lämmatada tulekahju veel suurema tulekahju tekitamisega," kirjutavad ettevõtjad.

ERR-i portaal avaldab ettevõtjate ettepanekud alljärgnevalt:

"Eristada praeguses kobarkriisis kaitsevõimekuse tagamine ja riigirahanduse stabiliseerimine. Kaitsevajadus on välise keskkonna muutusest kantud vajadus, mida meil ei ole võimalik ignoreerida. See on olukord, milleks on erakordselt hea, et me oleme hoidnud senise riigi laenukoormuse madalana. On vägagi asjakohane kasutada hüppeliselt kasvanud kaitsekulutuste kasvu finantseerimiseks välislaenu ja tasandada selle tagasimaksmine üle inimpõlvkonna. Laenuga ei tohi aga finantseerida meie jooksvaid tuludest suuremaid kulusid.

Pidurdada ja vajadusel peatada riigieelarve indekseeritud kasv. Ettevõtjatena oleme korduvalt pidanud oma kulutused üle vaatama ja neid vähendama: seda on valus teha, kuid need sammud on möödapääsmatud ning tagavad peatselt stabiliseerumise, seejärel juba kasvamise. Me oleme seda teinud ja kogenud.

Alles jätta vaid riigi kõige väärtuslikumad ja kriitiliselt vajalikud valdkonnad. See ei tähenda riigi suretamist, vaid vastupidi: riiki defineeriva tuuma hoidmist. Mis täpselt need valdkonnad on, on muidugi rahva poolt valitud poliitikute otsustada. Me kõik tahaksime suuta, omada ja teha kõike, kuid see pole võimalik – tuleb otsustada, mis on olulisim ja hoida seda seejärel veelgi suurema hoolega.

Tõsta piiratud perioodiks makse tuludelt (ehk väljundilt nagu kasum, kapitalitulu ja dividendid). Tulude maksustamine tabab ühiskonna nõrgemaid kihte ehk laiemat vundamenti kõige vähemvalusalt, andes ühtlasi valitsusele otsuste tegemiseks hädavajaliku baasi. Ühiskonna jõukamad kihid, sealhulgas allakirjutanud, on korduvalt väljendanud nii sõnades kui tegudes oma valmisolekut panustada riiki senisest rohkem. Me ei tee ettepanekuid teistele täitmiseks, me ise saame kandma nende peamist koormat.

Maksustada väljundeid (mitte sisendeid) ja lähtuda maksukoormuse suurendamisel tänasest maksubaasist. Tervitasime härra peaministri sõnumit kiirustava "maksufestivali" lõpetamisest, kuid paraku ei ole see veel teostunud, vaid jätkub uue ja suurema hooga. Sisendite maksustamine (milleks on kapital, tootmisvara, materjal, energia, tööjõud) mõjutab negatiivselt kõiki ettevõtteid, paljud peavad tõstma toodete ja teenuste hinda, mis omakorda kutsub esile inflatsioonilaine. Eriti kiiresti kanduvad tarbijani suurte põhivaradega valdkondades toimuv (elektrivõrgud, kaugküte, gaasivõrgud, veevärk), mis omakorda toob kaasa järgmise hinnaralli ja inflatsiooni taasplahvatuse.

Loobuda bilansi- või omakapitalipõhisest maksustamisest. Selle maksu tagajärjeks on Eesti konkurentsivõime dramaatiline vähenemine. Kui me viime sisse maksu, mis on suunatud kapitalimahukate ettevõtmiste peletamisele, jääme ilma kõige ambitsioonikamatest süvatehnoloogia-investeeringutest ja kõige olulisematest tulevikutööstustest nt energiatootmises ja julgeolekus. Meil on väikese riigina väga vähe eeliseid osalemaks Euroopas just praegu toimuvas konkurentsis nende tulevikutööstuste pärast. Bilansipõhine maksustamine võtab igasuguse lootuse, et siia investeeritaks ja Eesti jääb teistest riikidest lihtsalt maha. Me oleme juba kaotanud mõned suurettevõtted ja bilansipõhine maksustamine ainult kiirendab seda kahjulikku protsessi. Oleksime kaotajad mitte minevikus ega olevikus, vaid tulevikus, mille viljad jäävad meie lastele ja lastelastele."

Pöördumise lõpus märgitakse, et nende ideede teostamiseks on ettevõtjad valmis pakkuma tasuta töötava nõuandva koja moodustamist.

"Meil on ulatuslikud kogemused tegevuse ümberkorraldamise, muutuste juhtimise, koondamise ja seejärel stabiliseerimise alal. Samuti on meil ulatuslik rahvusvahelise äri kogemus, ühendame nii klassikalisi ettevõtteid kui ka tulevikuettevõtteid. Meie hinnangul napib riigiasutustes ja -ametites hetkel vajalikku oskusteavet ja kogemust vajalike struktuursete muudatuste tegemiseks (kulude läbipaistvus ja jooksev aruandlus; pikaajalisele konkurentsivõimele suunatud maksuportfelli kujundamine; administratiivaparaadi nulleelarvestamine; avaliku sektori juhtimise kvaliteedi kasvatamine; teaduse ja kõrghariduse efektiivsuse ja rakendlikkuse kasv). Oleme valmis seda know-how'd oma riigile pakkuma."