Eelmise aasta riigieelarve kulud ja investeeringud kokku olid 18,712 miljardit eurot ja selle täitmise protsent oli 87 ehk aasta jooksul jõuti ära kasutada 16,241 miljardit eurot.

Riigikogu riigieelarve kontrolli komisjoni esimees Urmas Reinsalule rahandusministeeriumist edastatud info kohaselt prognoositakse tänavuse aasta eelarve puhul samasse suurusjärku jäävat jääki.

Prognoosi kohaselt täidab riik tänavu 89 protsenti riigieelarvest, mille kogumaht on 19,617 miljardit eurot. Jäägi summaks teeb see 2,158 miljardit eurot.

Rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos kinnitas ERR-ile, et kindlasti jääb ka 2023. aasta eelarvest midagi kasutamata.

"Rahandusministeeriumi suveprognoosis oleme arvestanud suhteliselt sarnase käitumise jätkumist," kinnitas Klaos.

Klaos lisas, et kuna järgmise aasta riigieelarves ja riigieelarvestrateegias on uued kokkuhoiueesmärgid, siis võib ka asutuste käitumine ning rahaline mõju muutuda.

"Selles detailsuses on prognoosi keeruline ametlikult avaldada – see on väga indikatiivne ja hinnanguline," tõdes Klaos.

Klaos rõhutas, et eelarvest üle jäänud raha kandmine järgmisesse aastasse on seaduses lubatud võimalus, kuid praegu on suuri järeldusi veel vara teha.

Varem on rahandusministeerium selgitanud, et ministeeriumidele avatakse aasta alguses vastavalt eelarvele kulude tegemise limiit. Kui raha kulub sellest vähem, paraneb selle arvelt eelarvetasakaal, välja arvatud juhul, kui tegu on välisvahenditega, mille puhul arvestatakse kulud ja tulud võrdsena.